Arengukava

1. Sissejuhatus

Käesolev dokument annab ülevaate Gaia Kooli loomise eeldustest, kooli väärtustest, missioonist, visioonist, eesmärkidest, õppetöö korraldusest ning käesoleva arengukava elluviimise üksikasjadest. Arengukava on koostatud kooli lastevanemate, õpetajate ja toetajate ühistööna.

Arengukava on alusdokument, mis kirjeldab kooli esimeste aastate tegutsemispõhimõtteid ja planeeritud tegevusi ning pikemaajalist arengustrateegiat. Kooli arengukava täiendatakse esimese kolme aasta jooksul iga-aastaselt, hiljem vastavalt vajadusele. Arengukava täiendamisse annavad oma panuse koolikogukonna kõik osalised – lapsed, vanemad ja õpetajad. Arengukava kinnitab kooli pidaja. Arengukavas kinnitatud strateegiline tegevuskava on aluseks kooli eelarve koostamisele.

2. Kogukonnakooli loomise algatuse taust

Eesti haridusruumis on viimaste aastate jooksul tõusnud üha enam esile probleemid, mis seavad kahtluse alla haridussüsteemi toimimise põhimõtete ajakohasuse. Üha enam arutatakse mida teha, kui lastel ei ole koolirõõmu, kui hommikune ärkamine ja koolijõudmine on raske, kui koduseid töid on liiga palju, kui esineb koolikiusamist, kui koolitee on väga pikk ja väsitav (seda nii kaugemates maapiirkondades kui linnade lähiümbrustes), kui esineb palju koolist väljalangemist, kui aeglasematel lastel on koolis raske hakkama saada, samal ajal kui kiirema taipamisega õpilastel on tundides igav jne.

Väljakutseid, millele tänane haridussüsteem lahendusi otsib, on palju ja erinevaid. On tunnustust vääriv, et nii haridus- ja teadusministeerium kui ülikoolid otsivad lahendusi, mis aitaksid muuta õppe koolis lapsesõbralikumaks ja huvitavamaks ning (taas)luua koolirõõmu. Samas on üldriiklikul tasandil toimuvad protsessid paraku palju aega, mahukaid investeeringuid ning poliitilisi kokkuleppeid nõudvad ning seega ei aita leida lahendusi tänaste kooliminejate koolitee rõõmuküllaseks muutmiseks.

Kuna Eestis on olemas vastav toetav seadusandlus, on üha enam lapsevanemaid valinud erakooli asutamise tee või soovivad oma lapsi erakoolidesse õppima panna. On ju iga lapsevanem huvitatud oma lapse heast käekäigust ning seega on vaja leida lahendusi kiiresti, et pakkuda turvalist koolikeskkonda juba tänastele kooliminejatele.

Erakoole on Eestis ligikaudu 50 ning neid luuakse üha enam juurde. Iga erakool on pisut erineva suunitluse ning väärtussüsteemiga, ent reeglina on nende kõigi eesmärk anda riikliku õppekava raames põhi- ja gümnaasiumiharidus ning laialdane täiendhariduse võimalikult lapsekesksel moel.

Ka Gaia Kooli loomise idee taga on grupp lapsevanemaid, kes soovivad luua lapsesõbralikke õpivõimalusi ja individuaalset arengut igakülgselt toetavat kooli.

Gaia Kooli loojad soovivad luua keskkonna, mis on õppimise ja kogemise kohaks nii lastele, õpetajatele kui vanematele. Gaia Kool ei ole vaid teadmiste omandamise koht, vaid elu kogemise võimalus ning ühine õppe- ja arenguprotsess kogu koolikogukonnale.

Teiseks oluliseks Gaia kooli loomise põhjuseks on olnud vanemate soov pakkuda lastele haridust kodukoha lähedal. Täna on paljud maakoolid suletud või sulgemisel ning noored pered, kes väärtustavad haridust, on sunnitud valima elukohta haridusvõimaluste järgi ning kolima linna. Gaia Kool näeb ühe oma eesmärgina luua võimalusi väärika hariduse andmiseks maapiirkondades, toetades seeläbi Eesti maapiirkondada eluvõimekuse arendamist. Gaia Kool toetab lapsevanemate kogukondlikke algatusi loomaks erinevates maapiirkondades väikeseid klasse.

3. Gaia Kooli väärtused ja eesmärk

Gaia Kool lähtub oma väärtussüsteemis inimese ja looduse harmoonilise kooseksisteerimise põhimõtetest. Peaeesmärk on võimaluste loomine õnneliku, endaga rahul oleva, kaasinimestest ja keskkonnast hooliva inimese arenguks. Kooli õppekavas pööratakse tähelepanu jätkusuutliku arengu teemadele. Kooli aastaringis järgitakse Eesti rahvakalendri traditsioone. Koolis tutvustatakse erinevate kultuuride ning religioonide tavasid ning antakse lapsele võimalus tundma õppida, väärtustada ning austada maailma mitmepalgelisust.

13. jaanuaril 2014 viisid kooli loojad läbi grupitöö, mille eesmärk oli sõnastada kooli väärtused. Grupitöö käigus selgusid alljärgnevad koolielus järgitavad põhiväärtused:

  • lapsekesksus (eakohane õpe);
  • õpetaja isiksus (eeskuju, kogukond valib õpetaja vastavalt kooli põhiväärtustele);
  • lapse ja täiskasvanu koostöö (laps on õpetajale õpetaja);
  • loodus (rütmide järgmine, looduses viibimine, toit, koostöö taludega, kooliaed, loomad);
  • loovus;
  • vägivallatus (hinnangute andmise vältimine);
  • õpetajate meeskonnatöö;
  • koostöö laps-õpetaja-lapsevanem (samad väärtused);
  • usaldus (lapsevanem usaldab seda, mida õpetaja teeb);
  • kollegiaalne juhtimine (vastutuse jaotus juhtkonna vahel);
  • vastutus (lapse, õpetaja, lapsevanema tasandil);
  • kooli ühistegemised (kool kui üks pere);
  • probleemide kohene lahendamine;
  • õppekavas on rõhk füüsise arendamisel (nt dzhuudo);
  • õppekavas on lisaoskuseid (nt kudumine poistel).

 

Kooli poolt pakutava hariduse peamise küsimusena sõnastati: millist inimest me kasvatame ning millises ajas ja maailmas?

Küsimusele anti alljärgnevad vastused:

  • Koolis toimub vabaduse ehk vastutuse kasvatus.
  • Laps on peale põhikooli lõppu valmis järgmiseks sammuks.
  • Lapsel on usk endasse ja oma maailmapilti, ta julgeb käituda oma hingesoovidele vastavalt.
  • Lapsel on koostöövõimeline, ta austab elu ja on tolerantne.
  • Laps tunneb oma tugevaid külgi ning neid on koolis arendatud.

 

Oluliseks väärtussüsteemi osaks, millele Gaia koolis rõhku pannakse, on meid ümbritsev loodus. Õppetöös kasutatakse võimalikult palju õuesõppe võimalusi, koolil on kasutada aed, kus toimuvad aiandustunnid. Korrapäraselt võetakse ette matkasid. Õpilastele antakse edasi oskus mõista ja austada loodust, selle rütme ning soov vastutada enda tegevuse tagajärgede eest Maal. Gaia Kooli üheks peamiseks eesmärgiks on anda oma kooli õpilastele oskus ja vabadus vastutada nii enda tegevuse kui kogu planeedi eest. Looduse rütme ja sellele vastavaid tegevusi (loomade toitmine talvel, pööripäevade tähistamine jms) kasutatakse ka õppetöös.

Gaia Kool on kogukonnakool: see tähendab, et laste, perede ja koolikogukonna vahel on tihe koostöö. Samuti toimub koostöö kooli ümbruskonna kogukonnaga. Lapsi kaasatakse kogukonna tegemistesse ning näidatakse eeskujudele toetudes, et hool Maa eest algab oma ümbruse ja kodukoha eest hoolitsemisest.

Kooli väärtuste kandjad õppetegevuse raames on kooli õpetajad. Tähtis on õpetajate omavaheline koostöö ning lapse, lapsevanemate ning õpetajate koostöö. Oluliseks peetakse, et lapsevanemad aktsepteerivad kooli poolt kinnitatud väärtushinnanguid ning usaldavad õpetajaid. Õppetöö käigus loob õpetaja usaldusliku õhkkonna, kus õpilased on õpetajale võrdsed partnerid.

4. Missioon, visioon, eesmärgid, sümboolika

Gaia Kooli missioon: luua arengukeskkond lastele ja koolikogukonnale, mis toetab inimese individuaalse potentsiaali harmoonilist arengut kooskõlas loodusega.

 

Kooli visioon: Gaia Kool on gaia hariduse põhimõtteid – jätkusuutlik eluviis, hool Maa ja inimese eest – järgiv üldhariduskool. Gaia Kooli kogukonna liige on teadlik iseenda ja keskkonna terviklikkusest, väärtustab looduse mitmekesisust,  järgib jätkusuutliku eluviisi põhimõtteid ning on arenenud koostööoskustega.

 

Gaia Kooli eesmärk: pakkuda õpilastele mitmekülgset haridust viisil, mis arvestab ning toetab igaühe individuaalset eripära.

Gaia Kooli lõpetaja on: iseennast ja looduskeskkonda hästi tundev, kogukonnas aktiivne, loominguline, õpihimuline, füüsiliselt, emotsionaalselt, intellektuaalselt ja sotsiaalselt arenenud ja tasakaalus ning oma otsustes vaba ja loominguline inimene, kes on valmis kandma vastutust enda ja maailma eest.

5. Kooli juhtimise ja õppetöö korraldus

Gaia Kooli juhtimine toimub vastavalt Erakooliseadusele. Koolil on juhataja (direktor), nõukogu, õppenõukogu ja hoolekogu. Kooli pidajaks on MTÜ Gaia Hariduse Selts, mille liikmeteks saavad soovi korral astuda ka lapsevanemad ja õpetajad.

Gaia Kool on kogukonnakool ehk kooli laste vanematelt oodatakse igakülgset koostööd laste õppe, kasvatuse ja koolitöö korralduse küsimustes. Iga-aastaselt on igale perele ette nähtud teatud arv tunde vabatahtlikku tööd kooli hüvanguks. Kooli remont- või suurpuhastustööde elluviimiseks korraldatakse enne õppeaasta algust talgud. Koolil on tava korraldada lastevanemate abil Jõululaata, mille tulud lähevad kooli tegevuse toetuseks.

Gaia Kool järgib oma pedagoogilises tegevuses lisaks Gaia hariduse rahvusvahelise võrgustiku poolt välja töötatud mudelile ka Johannes Käisi ning N.F.S. Grundtvigi põhimõtteid. Koolielu korralduse osas on eeskujuks Taani vabakoolid ning Skandinaavia ühistulised lasteaiad ja koolid. Eesti koolidest on peamisteks koostööpartneriteks Pärnu Vabakool ning Tallinna Waldorfkool.

13. jaanuaril 2014 toimunud kooli asutajate grupitöö käigus töötati välja põhimõtted, millel põhineb õppetöö sisu ja vorm koolis. Tulemusi on tutvustatud allpool.

1) Mida ja kuidas kogukonnakoolis õpitakse (sisu)

  • huvi toetamine
  • rühmatööd (jagamisrõõm)
  • lubada lastel teha valikuid ja nende eest vastutada
  • õppimine õpetades
  • õpetaja on toetaja ja kaasõppija (mentor)
  • õpilane määrab ise eesmärgid ja hindab nende saavutamist
  • turvaline keskkond arvamuse avaldamiseks
  • suhtlemisoskus on oluline
  • julgus katsetada ja eksida
  • kõik on kaasatud ja kõigil on oma roll
  • ainete sidusus ja ühisprojektid
  • juhendajate vaheline hea koostöö
  • tervikliku pildi loomine
  • võtmeisik on hea õpetaja
  • sooline tasakaal õpetajate hulgas
  • tundekasvatus
  • iseenda ja teiste vajaduste märkamine
  • oma sisemaailma tundma õppimine
  • õpetamine läbi eluliste seoste/näidete(tegevuste)
  • ande märkamine ja arendamine
  • eluliste oskuste õpetamine
  • õpilaste õppimine koos vanematega

 

2) Kooli õppetöö korraldus (vorm)

  • koolikeskkond toetab õppijat
  • koolis on looduklass (taimed, võimalusel akvaarium )
  • olulised on tunnid kooliaias
  • olulised on matkad ja õuesõpe laiemalt
  • vahetunnis on võimalik mängida (koroona, matid, köis jms)

 

Gaia Kool järgib õppetöös riiklikku õppekava, kuid kasutab selle sisu edasi andmiseks erinevaid alternatiivseid meetodeid. Kooli õppetöö on korraldatud lapsekeskselt. Võimalusel kasutatakse tsükliõppe metoodikat, mis annab võimaluse läbida üks teema tervikuna. Samuti seatakse eesmärgiks siduda erinevate õppeainete sisu.

Kooli põhimõtteks on rakendada õppetöös võimalikult suurel määral praktilisi tegevusi. Võimalusel korraldatakse osa tunde praktikute juures (kunstitundide puhul nt sepikoda, kunstniku ateljee vms).

Loodusõpetuse tundide raames minnakse tihti matkadele ning uurimisretkedele selleks pädeva inimese juhtimisel. Looduse tundmisel on kogukonnakoolis oluline roll. Ajalootundide raames külastatakse regulaarselt Eesti muuseume, arhitektuurimälestisi jms.

Reaalainete tunde seotakse igapäevaste eluks vajalike oskustega. Kahe võõrkeele õpe algab algklassides.

Õppetöö käigus teadmiste omandamiseks on oluline roll positiivsel atmosfääril, vabatahtlikkusel ja rühmatöödel. Õpetaja on pigem sõbra ja teejuhi rollis, mitte vaid faktiteadmiste ja ainutõe edastaja. Vanematele õpilastele antakse võimalus õpetada nooremaid.

Võimalikult palju kasutatakse õuesõppe ja avastusõppe elemente. Koolil on võimalus kasutada aeda, kus toimuvad tunnid, mis on seotud loodusõpetusega või sellega lõimunud ainete tunnid. Aastaringselt jälgivad õpilased aias toimuvat, lastega koos tehakse aiatöid alates kevadest kuni sügiseni.

Koolis peetakse oluliseks mänguliste elementide kasutamist õpiprotessis ning kogu õppetöö on algklassides seotud mänguga. Lapsed õpivad mängides ja avastades.

Gaia Kool järgib õppetöö korraldamisel aastast rütmi, aastaaegade rütmi, nädalate rütmi ning ööpäevast rütmi. Kogukonnakool järgib oma õppetöö korraldamisel Eesti rahvakalendri tähtpäevi. Au sees on riiklikud pühad ja tähtpäevad (nt Eesti Vabariigi sünnipäev). Tunnustatud on Eesti kultuuriruumis juurdunud kristlikud traditsioonid (nt jõulud), arvestatakse võimalusel teiste kultuuride tähtpäevadega (nt volbriöö), tähistatakse pööripäevasid.

 

Õppetöö algab 1. septembril. Järgnevad tähtpäevad:

  • 21. september – pööripäev
  • 29. september – mihklipäev (lõikusaeg, kuni mihklipäevani toimub õpe tihti väljas, viibitakse palju kooliaias)
  • 10. november – mardipäev
  • 25. november – kadripäev
  • 21.-24. detsember – valgusepüha; pööripäev; jõulud
  • 17. jaanuar – tõnisepäev (taliharjapäev)
  • 21. märts – pööripäev
  • märts-aprill – kevadpühad e lihavõtted
  • 1. mai – Kevadpüha e volbripäev
  • 21.-24. juuni – suve algus; jaanipäev

Tähtpäevi saab siia loetelusse täiendavalt lisada ning nende tähistamise traditsioone täpsemalt läbi arutada.

Aastase rütmi järgmine on vajalik, kuna tänapäeva maailmas on aja mõiste suures osas erinev sellest, kuidas tajuti aega aastatuhandete jooksul. Praeguses elus ja koolis on kõige tähtsam ajaühik minut. Õpilaste koolitulekut mõõdetakse minutilise täpsusega. Õppetund kestab 45 minutit ning selle aja jooksul tuleb erinevatel lastel omandada kindel kogus teadmisi. Gaia Kool soovib vältida minuti ületähtsustamist ning järgida pigem loomulikke ööpäevaseid, nädalasi ning aastaseid rütme.

Kool keskendub oma tegevuses igapäevasele rütmile, mis moodustab nädalase rütmi. Nädalad moodustavad rütmi ühest tähtpäevast teiseni. Iga tähtpäev on oma olemuselt pidu. Nii moodustab kooliskäimine turvalise seikluse, kus teatud ajaperioodi järel on taas toimumas uus ja huvitav sündmus. Lähtutakse põhimõttest, et koolielu tegevus toimub ühest sündmusest järgmiseni. Pidulike sündmuste vahel on rahuliku tegevuse perioodid, kus valmistutakse järgmiseks ürituseks. Võimalusel seotakse pidustustega ka õpitavaid aineid; sündmusi tähistatakse kontsertide, etenduste, avalike arutelude või muude koosviibimistega, kuhu on oodatud ka kõik lapsevanemad. Õpilased ise osalevad võimalikult palju tähtpäevade ja ürituste korraldamisel, seda õpetajate juhendamisel ja suunamisel, olles eelnevalt tutvunud ka vastava kalendri tähtpäeva traditsioonidega.

6. Koolis kasutatava tööjõu kirjeldus

2014/15 õppeaastal alustas Gaia Kool kahe töötajaga – 1. klassi klassiõpetaja ning direktor, kes täidab ka õppealajuhataja kohustusi.. Alates aastast 2015 lisandub koolile igal aastal üks või mitu klassi. Vastavalt sellele võetakse tööle ka uusi klassiõpetajaid. Täiskoormusega õppealajuhataja võetakse tööle vastavalt vajadusele ja töökoormuse kasvule. Tugipersonal ning spetsialistid võetakse samuti tööle vastavalt vajaduse tekkimisele.

Gaia Koolis peetakse õpetajate tööle palkamisel oluliseks alljärgnevaid isiksuseomadusi:

  • pühendumust ja missioonitunnet;
  • erialast professionaalsust;
  • oskust luua tingimusi iga õpilase individuaalse arengu toetamiseks;
  • valmisolekut pidevaks enesetäiendamiseks, täiendõppeks ja uurimistööks;
  • paindlikku ja loomingulist mõttemaailma;
  • tervislikku eluviisi.

Gaia Koolis on olulisel kohal õpetajate pidev täiendkoolitus. Igal aastal koostatakse koolitusplaan, mis lähtub kooli arengusuundadest ja toetab õpetajate professionaalset arengut. Toimuvad sisekoolitused ja seminarid. Kooli personal osaleb kooli ühistes tunnivälistes projektides ja tegevustes.

7. Kooli strateegiline tegevuskava aastateks 2015 – 2018

Gaia Kool tahab luua võimalusi lapsesõbraliku alghariduse saamiseks kodukoha lähistel. Seetõttu on kooli proriteediks toetada kogukondlikke algatusi selles vallas, olles sidusorganisatsiooniks ning pakkudes professionaalset tuge lapsevanemate algatusgruppidele. Erinevates piirkondades on vanematel ootus uuendusliku haridusvõimaluse järele, samas napib teadmisi ning oskuseid kooli rajamiseks, haldamiseks ning õppetöö korraldamiseks. Gaia Kool tahab koondada pühendunud ning uuendusmeelseid õpetajaid ning kooli juhtimise ja majandamise eest vastutavaid inimesi, et pakkuda võimalust uute klasside tekkeks erinevates Eesti piirkondades. Kool kannab vastutust raamatupidamise, juhtimise ning juriidiliste tegevuste eest, võimaldades piirkondlikel klassidel keskenduda hariduse andmisele ja õppetöö sisule.

 Õppeaastal 2015/2016 tegutsevad Gaia Kooli klassid Tallinnas ning Mõisamaal. Õppeaastal 2016/17 avatakse Gaia hariduse klass Põltsamaa Ühisgümnaasiumis ning 2018 aastal avatakse uus Gaia klass Rae vallas. Lapsevanemate initsiatiivgrupid tegutsevad ka Põlvamaal, Virumaal ning Tartumaal valmistades ette võimalike uute klasside avamist.

2016. aastal on otsustatud sulgeda Gaia Kool Türil. Türi klassi võeti õppeaasta 2015/16 alguses vastu 4 õpilast, mis oli vähem, kui klassi loomise initsiatiivgrupp planeeris. Detsembris 2015 otsustasid kahe lapse pered erinevatel põhjustel koolist lahkuda. Toimusid nõupidamised koolikogukonna peredega ning otsustati, et alla 7-lapselise klassiga järgmist õppeaastat ei alustata. Kevadel 2016 kuulutati välja vastuvõtt järgmisse klassi. Mais 2016 selgus, et piisaval arvul huvilisi ei ole ning seetõttu otsustas Gaia Kooli juhtkond lõpetada õppetöö Türi koolis.

Esimese õppeaasta jooksul läbivad uued esimesed klassid õppekavajärgse tegevuse. Samas toimuvad kooli ühiselu sündmused. Läbi viiakse Jõululaat, õpilaste ühine kevadine näidend. Samuti alustatakse korrapäraste õuesõppe- ja aianduse ning loodusõpetuse tundide läbiviimisega.. Alustatakse ühiste matkade läbiviimist. Õppekavajärgne õppetöö toimub igas klassis eraldi. Samas korraldatakse ühiseid matku, jõulupidu ning kevadpidu, kus osalevad kõigi klasside lapsed.

Mõisamaa klass tegutseb MTÜ Väike Jalajälg ruumides. Klass tegutseb algastmel liitklassina. Mõisamaal toimub Gaia Koolil tihe koostöö MTÜga Väike Jalajälg ning ühiselt korraldatakse jätkusuutliku eluviisi ning permakultuuri alaseid koolitusi nii väikestele kui suurtele. Mõisamaa kogukonna aed on Gaia Kooli lastele praktika ja tegutsemisbaasiks, kus tutvutakse aiatööde aastaringiga. Samuti toimub Mõisamaal iga-aastane suvelaager.

 

Peamised arendustegevused läbi kolme aasta on:

  • kooli ruumide ettevalmistus ja korrastamine;
  • põhikooli õppekava koostamine;
  • kooli traditsioonide kujundamine;
  • töö arengukava täiendamisega ning uue arengukava koostamisega;
  • igakevadiste teatrietenduste ettevalmistamine, kus osaleb kogu koolipere;
  • koostöö algatamine elamus- ja õuesõppe partneritega (loomaaed, botaanikaaed, muuseumid jt);
  • igasuviste laagrite korraldamine, kus osaleb kogu koolipere;
  • kooli raamatukogu loomine;
  • kooli muusikaklassi sisustamine.

 

Kooli esimeste tegevusaastate kohta on plaan teha film, mis võib olla eeskujuks teistele erakoolide algatuste huvilistele ning samuti on väärtuslikuks materjaliks kooli ajaloo tarbeks.

Gaia Kool on alustanud ka Vanemate Kooli igakuiste tegevustega. Vanemate Koolis toimuvad erinevad koolitused lastekasvatuse, looduskasvatuse, tervisliku elustiili, toitumise ja teistel teemadel, mis on kooskõlas kooli väärtustega. Koolituste eesmärk on luua võimalus täiendõppeks kooli laste vanematele, õpetajatele ning teistele täiskasvanutele. Vanemate Kool aitab tutvustada gaia hariduse põhimõtteid ka täiskasvanute seas.

8. Kooli tegevuse finantseerimine

Õppetegevuse finantseerimise allikateks on riiklikud toetused ja õppemaks. Õppemaksu kehtestamisel võetakse aluseks õppemaksude suurus teistes erakoolides ning kooli juhtkonna ning nõukogu ettepanekud. Erakoolide õppemaksu suurus algab täna alates 36-st eurost kuus (Johannese Kool Rosmal), ent võib ulatuda enam kui 300 euroni kuus õpilase kohta (EBS). Vastavalt kooli eelarvele ning nõukogu otsustele, arvestatakse välja koolielu majandamiseks vajalik sobiv summa, mis on peredele jõukohane.

Lastevanematelt eeldatakse aktiivset panustamist kooli tegevustesse ning võimalikult suur osa vajalikke remont- ning koristustöid tehakse ära koostöös peredega. Koolis korraldatakse igal aastal Jõululaat, kus müüakse laste valmistatud esemeid ja küpsetisi, viiakse läbi loterii, toimub oksjon. Laada korraldamisel on eeskujuks VHK ning Pärnu Vabakooli poolt korraldatud laadad, mis on andnud märkimisväärse toetuse kooliruumide remondiks.

Koolis töötatakse välja süsteem, mis toetab vähekindlustatud peresid, tagades korra, kus ükski õpilane ei pea koolist välja jääma vanemate kehvema majandusliku olukorra tõttu. Samuti luuakse annetuste süsteem, kus enamkindlustatud pered saavad suurendada oma igakuist õppemaksu, toetamaks ka vähemkindlustatud perede lapsi. Siinkohal on eeskujuks VHK poolt välja töötatud hästitoimiv süsteem.

Gaia Kool on keskkonnasäästliku mõtteviisi kandja, seetõttu on kooli algatuse ja sisustamise juures suur osa taaskasutuse põhimõtete rakendamisel. Samuti loob kool võimalused annetuste kogumiseks (kanne Maksu- ja Tolliameti vastavate MTÜde ja Sihtasutuste nimekirja, kooli toetusfondi loomine jms).

Gaia Kooli arendustegevust on plaanis finantseerida ka Vanemate Kooli raames läbiviidavate koolituste tulude abil.

Kooli õpetajate palgad, samuti õppevahendite rahad sisalduvad riiklikus pearahas.

Gaia Kooli maksimaalne õpilaste arv klassis on 18 õpilast. Maapiirkondade klassid toimivad liitklassi põhimõttel. Gaia Kool toetab ka koduõpet ning kooli võimaldab vanema soovil lastel õppida individuaalse õppekava alusel.

Õppemaksu prognoositav suurus on 1. ja 2. tegutsemisaastal Tallinnas 110 eurot kuus ja 9 kuud aastas. Väiksemate linnade ning maapiirkonna klasside õppemaksu suurus lepitakse kokku koostöös vanematega. Kolmandast aastast tõstetakse õppemaksu mõõdukal määral.

Esimesel õppeaastal võeti tööle klassiõpetaja ning direktor, kes täidab ka õppealajuhataja ülesandeid. Teisel aastal võetakse Tallinnas koos uue esimese klassiga tööle teine klassiõpetaja ning kolmandal aastal kolmas. Mõisamaal tegutseb liitklass ühe õpetajaga. Vastavalt kooli kasvamisele on plaanis palgata juurde õppealajuhataja ning muud vajalikku tugipersonali.

Kooli eelarve tulubaasis ning personalikuludes on arvestatud tänaseid riiklikke toetussummade suuruseid. Juhul, kui summad muutuvad, viiakse sisse ka vastavad korrektuurid eelarves. Allolev eelarve on koostatud arvestusega, et koolis õpib 60 last, mis on eeldatav õpilaste arv 2016/17 õppeaastal. 2017/18 õppeaastal on plaanitud laste arvu kasvuks 20 uut õpilast, eeldades, et lisandub üks 18 õpilasega 1. klass ning mõned õpilased liituvad vanemate klassidega, kus on veel vabu kohti. Nii on teisel õppeaastal õpilaste arv 80 last. 2018/19 õppeaastal on õpilaste arvu kasvuks prognoositud 30 uut õpilast, kuna siis lisandub lisaks Tallinna esimesele klassile ka uus klass Rae vallas. Seega on 3. aastal laste arvuks 110 õpilast.

Õppemaksu suuruseks on arvestatud kesmisel 100 eurot kuus, 9 kuud aastas. Tegelikkuses võib õppemaksu suurus olla erinevate piirkondade klassides mõnevõrra erinev, olles Tallinnas kõrgem ning maapiirkondades väiksem.

Gaia Kooli kokkuvõtlik eelarve aastateks 2014-2018

Tulud
Alus kuus 1. aastal 1. aastal 2. aastal 3. aastal 3 aastat kokku
Õpetjate palgatoetus 69420 92560 127270 289250
Juhataja palgatoetus 5520 7360 10120 23000
Koolitustoetus 720 960 1320 3000
Koolilõunatoetus 8160 10880 14960 34000
KOV toetus 5220 62640 83520 114840 261000
Õppemaks 6600 59400 79200 108900 247500
Õppevahendite toetus 3420 4560 6270 14250
Investeeringutoetus 1200 1600 2200 5000
Kokku   210480 280640 385880 877000
Kulud
Alus kuus 1. aastal 1. aastal 2. aastal 3. aastal 3 aastat kokku
Personalikulud 8000 96000 135000 190000 421000
Rendikulud 5000 60000 80000 104000 244000
Õppevahendite kulud 1500 18000 22000 25000 65000
Muud kulud 1000 12000 14000 19000 45000
Remont ja investeeringud 1000 12000 14000 22000 48000
Sääst oma maja ostuks 1000 12000 15000 25000 52000
Kokku 5500 210000 280000 385000 875000

 

 Eelarve on koostatud esialgsete prognooside kohaselt ning võib muutuda vastavalt õpilaste arvule. Iga-aastaselt tehakse eraldi eelarve järgmiseks kalendriaastaks, kuna riiklike toetuste suurus muutub aastate lõikes.

Antud eelarve ei kajasta võimalikke projektide ning annetuste läbi saadavaid tulusid, kuna nende olemasolu ning suurusjärk on täna raskesti prognoositavad. Juhul, kui kool saab lisatulusid läbi projektfinantseerimise, annetuste või sponsorluse, siis kasutatakse neid sihtotstarbeliselt koolile vajalike investeeringute jaoks, inventari ostuks või õpilaste projektpäevade läbiviimiseks.

8. Võimalikud riskid ja nende maandamine

Alustaval koolil, mis ei ole veel kujundanud endale oma nägu, oma õpilaskonda ja oma kohta Eesti haridusmaastikul, on võimalus kohata erinevaid riske, millede maandamiseks tuleb ette näha vahendid.

Peamised riskid, millede vältimist on arutatud Gaia Kooli alustajate poolt, on majanduslikud ja sotsiaalsed.

Majanduslike riskide hulka kuulub ennekõike kooli vähene finantsvõimekus ning sellest tulenev võimetus pakkuda kvaliteetset haridust.

Peamise sotsiaalse riskina tuleb välja tuua olukorda, kus koolil ei õnnestu luua kuvandit endast kui võimekate õpetajatega, tugeva oma-kooli-tundega ning head haridust andvast koolist.

Teise sotsiaalse riskina tuleb esile tõsta Gaia Kooli tegutsemist erinevates piirkondades. See asjaolu võib luua riskitegureid, kuna esitab väljakutse luua koolile omanäoline ning tugev juhtimissüsteem, mis kaasab nii vanemaid kui koolitöötajaid ning võimaldab luua ühtse ja tugeva koolipere hoolimata klasside erinevatest asukohtadest.

Töötubade käigus on arutletud erinevate riskide maandamise võimaluste üle ning allpool on välja pakutud erinevad võimalused.

Gaia Kool järgib finantsplaneerimises konservatiivset finantspoliitikat. Plaanis on alustada väikeste klassiga ning rendipindadel. Välditakse algaastatel riskide võtmist näiteks kinnisvaralaenu näol. Eelarvestamisel jälgitakse hoolsalt, et püsikulud ei ületaks püsitulusid. Kooli arendustegevuseks ning erinevate projektide elluviimiseks plaanitakse leida raha läbi annetuste, projekttoetuste ja sponsorite.

Esialgsed arvestused on näidanud, et kooli majandamise ning hea hariduse andmise seisukohalt on optimaalseks klassi suuruseks ca 15 õpilast. Sellise õpilaste hulga ning mõõduka õppemaksu eest on võimalik edukalt kooli igapäevategevust läbi viia.

Kooli järgmise arengukava raames nähakse ette võimalikud arendustegevused seoses kooli oma ruumide või maja soetamisega. Selleks tehakse eeltööd aastatel 2015-2017. Oma koolimaja olemasolu tugevdab kooli „oma nägu“ ning annab kindlustunde tuleviku ees.

Oluline osa kooli riskide maandamisel on ka kooli tuntuse ning õppe kvaliteedi tagamisel.

Õpetajad läbivad regulaarselt täiendkoolitusi koostöös Taani Vabakoolide Seltsiga ning teiste eriala spetsialistidega.

Kooli igapäevatöö korraldamisel pannakse rõhku koolist positiivse kuvandi loomisele avalikkuse ees. Kooli pressiesindaja, kes täna töötab vabatahtlikkuse alusel, tegeleb korrapäraselt kooli tegevustest teavitamisega, vastavasisuliste pressiteadete edastamisega ning üritusturundusega.

Piirkondlike klasside ühtseks juhtimiseks töötatakse välja tugev ning selgelt arusaadav juhtimissüsteem, mille koostamisse on kaasatud lapsevanemad. Toimuvad igakuised kõigi piirkondade õpetajate kokkusaamised, kus arutatakse läbi nii õppetöö kui majandustegevusega seotud küsimused. Olulisel kohal on sisekommunikatsioon. Toimub pidev suhtlus õpetajate ja vanemate vahel. Kooli piirkondlikel klassidel on olemas kolleegiumid, kes on toeks õpetajale igapäevategevuse korraldamisel.

Kooli õppe kvaliteet ning tuntus tagavad piisava arvu laste olemasolu, mis võimaldab majandada jätkusuutlikult kooli igapäevategevust.

Styling Reset settings
Demo Site
Layout Style
Colors
  • Base 1
  • Base 2
  • BG color
Background
Fonts (630+ fonts available in admin panel)