Talveks loeti ennevanasti perioodi hingedeaja lõpust kuni kevade märkide tulekuni.
Vanarahvas teadis, et talvisel pööripäeval, 21. detsembril läheb päike kolmeks päevaks pesasse ning päevad püsivad ühepikkused. Kogu elav loodus hoiab hinge kinni sisse- ja väljahingamise vahel. 25. detsember, mil algab uus päikeseringi, alustab uut sügavat hingetõmmet, mis kestab Jaanipäevani.
Talve suurimaks pühaks on Jõulud. Nagu tänapäeval, olid ka ennevanasti Jõulud rahu ja puhkuse ajaks, mil olulisel kohal pere ja lahkunud hingedega koos pühade tähistamine. Püss ja kirves pandi jõuluajaks puhkama. Selle asemel katsuti tuppa toodud õlgedel sõbralikult jõudu, mängiti mõistatamismänge ning püüti erinevate märkide abil lugeda uue aasta saatust.
Jõulude pidamine kestis mitu nädalat. Talvisest pööripäevast liiguti pühasid tähistades Nääriaega, mida kutsuti ka teisteks Jõuludeks ning jõuluaja lõpetas Kolmekuningapäev (6. jaanuar), mida kutsuti ka kolmandateks Jõuludeks. Sellega lõppes talvine jõulu- ja puhkuse aeg ning päevad hakkasid minema juba kukesammu võrra pikemaks.
Jaanuar ehk Südakuu toob kaasa paksu lumevaiba, kõva jääkatte ning talveteed. Ajal, mil asfalt ei olnud veel leiutatud, oli poristel sügiskuudel pikki sõite ja rännakuid keeruline ette võtta. Talvekuudel käidi aga taliteedega nii metsas kui kaugemates külades. Külmad talvekuud olid ka parim aeg puude langetamiseks ning hoonete jaoks palkide tahumiseks. Puutööde tegemisel tegi vanarahvas ikka Kuuga koostööd ning vaatas sirvilaudade abil, millal on Kuu “pehmed” ja “kõvad” ajad. Iga töö jaoks oli looduses olemas sobiv aeg ning õigel ajal raiutud palk pidas kuiva ja kõlisevana vastu vähemalt sajandi.
Talve selgroo murrab Taliharja- ehk Jõuluemapäev (17. jaanuaril). Selleks ajaks pidi pool pere toidutagavarast veel alles olema. Taliharjapäeva kohta öeldi ka, et karu keerab sel ajal teise külje ning merre sünnib esimene hülgepoeg.
Veebruari kutsuti omal ajal ka tuisu-, küünla- või hundikuuks. Räägiti, et sel ajal hunt ei söö midagi, vaid jookseb, nina vastu tuult ning saab tuulest kõhutäie.
Veebruar tõi kaasa ka esimesed kevade märgid. Öeldi, et küünla- ehk pudrupäeval (2. veebruar) hakkavad kõrred lund vihkama, vares jaksab kraaksuda viis korda jutti ning madu ärkab üles.
Meie tänapäevane linlik elulaad on toob ilmselt teistsuguseid kevade märke. Ilmselt ei ole meil võimalik silma peal hoida huntide, madude ja karude kommetel, kuid tihased, oravad ja lumikellukesed annavad ka linnakeskkonnas meile märku külmaperioodi lõpu saabumisest. Talve lõpus on päikeses juba tunda soojust ning igal elusolendil on kevade ootus hinges.
Jõulupidu ja -laat
Nagu juba Gaia Koolis traditsiooniks on saanud, toimusid ka sel aastal meeleolukas jõulupidu ja laat. Ürituste korraldamise võttis enda peale 6. klass – saadi esimesed kogemused nii suure ürituse köögipoole rõõmudest ja muredest. Lisaks esitas 6. klass algklassidele lõbusa näidendi pealkirjaga “Jõuluvana läheb pensionile”. Etenduse aitasid kokku panna õpetajad Raili Poola ja Kärt Tomingas.
Jõululaadamelu koondus 3. korruse saali, kus elevil kauplejaid oli igast klassist, lisaks oli müüjaid ka vanemate ja õpetajate hulgast. Jõulupeole saabus ka igal aastal väga oodatud jõulusokk, kellele lapsed tegid toredaid etteasteid.
Jõulupidustuste pildi ja videomaterjali näeb siin
Kuutsemäe
Lumerohkus võimaldas terve õppeperioodi kehalise kasvatuse tundides talispordiga tegeleda. Kaks kuud suusatasid ja uisutasid kõik õpilased õpetaja Taivo Püi juhendamisel Pirita Spordikeskuses. Veebruari projektinädalal kulmineerus talispordi harrastamine peaaegu kogu kooli väljasõiduga Kuutsemäe suusakeskusesse, kus saadi esmased või lihviti juba olemasolevaid oskusi mäesuusatamises ja mäelauaga sõitmisel. Sportlikest päevades puhati kaheksas majakeses, kus nauditi sauna ning pandi oma teadmised proovile ka hoogsas matemaatika viktoriinis. Õpetaja Raili Poola pildiülevaate vägevast üritusest leiab siit
Vabariigi 106. aastapäeva tähistamine
23. veebruaril oli koolis pidulik päev – Eesti sünnipäev. 9. klass korraldas meie isamaa auks väärika aktuse, kus muuhulgas algatati ka uus traditsioon – Eesti lipu pidulik sisse kandmine. Marit Otsing-Saare aastapäevakõne algus oli väga elevusttekitav, sest selle oli koostanud tehisaru. 5. klass oli ise kirjutanud näidendi “GG ehk Gaia Gäng Vabariigi aastapäeva filmivõtted” ja esitas seda nüüd kogu koolile. Näidendi lavastas õpetaja Aita Vaher. Paljudele meeldis, et aktuselt sai ideid, kuidas peredega vabariigi sünnipäeva tähistada.
Videokokkuvõte üritusest on vaadatav Gaia TV tuubikanalil
Tervisehommik. Esimene lumi tõi õpetaja Anni Silmale vahva idee terve kooliga kelgutama minna. 4. detsembril käisid lõbusalt liugu laskmas 2. ja 4.-7. klass 
Pulga talus. Detsembris käis 3. klass Vabaõhumuuseumis, kus õppeprogrammi “Jõulud Pulga talus” raames tutvuti vana aja jõulukommete ja -mängudega.
Jõulud vanalinnas. Neljandikud käisid vanalinna liuväljal koos klassijuhataja Anni Silma ja kooli psühholoog Mirjam Hakkajaga uisurõõmu kogemas ning osade lastega nauditi ka pühadehõngu Raekoja platsi jõuluturul.
Kuie külakoolis. Jõulude eel rändas 4. klass ajas tagasi ja tutvus Vabaõhumuuseumis vanarahva jõulukommetega. Väikeses Kuie külakoolis laulsid lapsed koolipreiliga jõululaule ning meisterdasid kuuseehteid.
Ikoonid. 3. klassil oli detsembris põnev käik vanalinnas asuvasse Ikoonimuuseumi, kus uuriti vanu ikoone ja kuulati lugusid nende seostest jõuludega. 
Kultuuripisik. 1. klass külastas Kunstihoone Lasnamäe paviljoni, kus rännati koos kunstnikuga tunnete maailmas. Lisaks käidi Särevi Teatritoas uurimas, mis pille Eestis vanasti mängiti.
Rae apteegis. 2. klass külastas vanalinnas Euroopa vanimat seni toimivat apteeki. Jutustati põnevast apteegi ajaloost ja eluolust ning uuriti purgis olevat ehtsat krokodilli. Pärast said kõik teha endale uhmriga mitmetest ravimtaimedest isikliku teesegu.
Teater ja film. 6. klass külastas Draamateatrit ja vaatas etendust “Luidrik”. Lisaks käidi Filmimuuseumis, kus õpilased said teadmisi filmikunsti ajaloost ja Eesti filmide tähtsusest. See oli hariv ja huvitav kogemus, mis laiendas õpilaste silmaringi. Veebruari projektinädalal käis 5. klass vaatamas Noorsooteatri etendust “Tistou, roheliste sõrmedega poiss”.
Sõbrapäev. Valentinipäeval oli koolimaja elevust, lilli, kingitusi ja kallistusi täis. Õpilasesindus oli tublisti hõrgutisi valmistanud ja pidas sõbrapuhvetit. 1.-4. klass tähistas aga sõbrapäeva kõik koos Harku metsas. Mängiti mänge, matkati ja küpsetati lõkke peal head ja paremat.
Talisport ja kokakunst. 5. klass külastas 19. veebruaril Viimsi mäeparki, kus esimest korda mäesuuskadel olijaid said koolituse, aga juba varasemate kogemustega sõitjad tegid mäel hulljulgeid trikke. 20.veebruaril käidi kelgutamas ja harjutati sushi valmistamist nii eesti kui jaapani moodi. Valmistati ka vastlakukleid – tainas sai ise tehtud ja kerkis üle poti ääre. Nii sushi kui kuklid viisid keele alla!
Karjäärivalikud. 8. klass külastas veebruari projektinädalal Töötukassa karjäärikeskust. Seal sai salvestada intervjuu, mis aitab õpilasel hästi valmistuda erinevateks sisseastumis- ja töövestlusteks. Karjääriinfo spetsialist tutvustas erinevaid õppimis- ja tööeluvalikuid, mida saab hiljem iseseisvalt edasi uurida minukarjaar.ee veebilehelt.
Loomad koolis. 1. klassil oli veebruaris vahva lemmikloomapäev. Lastel olid kaasas omad mängulemmikud. Õpetaja Kaja Karu-Espenberg tõi kooli kaks norra metskassi. Neid käis kogu kool vahetundides imetlemas.
Nordplus Junior projekti Nordic schools for sustainability kohtumine Norra koolis
Õpetajad Vahur ja Dima osalesid veebruari alguses projektikohtumisel, mis toimus Oslos partnerkoolis Ringstabekk. Kohtumise sisu ja norra koolisüsteemiga saab tutvuda selle dokumendi vahendusel NSS in Ringstabekk
15. märts – Perepäev. Avatud koolipäev Gaia Kooli 10. sünnipäeva tähistamiseks
15.-20. aprill – nordplus junior projektide projektikohtumine Gaia koolis
19. aprill – Vaba lava. Iga koolipere liige on oodatud oma annet avaldama.
26. aprill – Gaia Kooli 10. Sünnipäeva tänukontsert KUMUs
13. juuni – Hiiepidu. Kooliaasta rõõmus lõpetamine Iru Hiies