GAIAKIRI 8
Kaheksas Gaiakiri, mis on ühtlasi 2024/25 õa neljas ning kajastab märtsi ja aprilli I poole tegevusi, sisaldab:
KOOLIJUHI MÕTISKLUS
„Kevade“ aeg
Tuleb! Tuleb tasapisi, üks samm edasi ja kaks tagasi, vahepeal rutates ning seejärel mõtlikult peatudes.
Igal aastal tuleb kevad. Mõnikord üllatades märtsikuus suvesoojusega ning aprillis miinuskraadidega nii nagu sel aastal juhtus. Aga kindel on, et tuleb ja toob kaasa elevust ja rõõmu.
Kevadel muutub kõik justkui iseenesest kergemaks, kiiremaks ja rõõmsamaks. Küllap tuleb see sellest, et pikast talvepimedusest on kõigil villand saanud.
Koolis algab kevadel aga tõeline Oskar Lutsu „Kevade“.
Tootsid, Teeled, Arnod ja Kiired elavad ja tegutsevad noore pulbitseva jõuga. Peetakse plaani, mängitakse ühiseid mänge, esinetakse „Vaba Laval“, korraldatakse nii lubatud kui keelatud ettevõtmisi. Kevade tuleku märke saab lugeda ka sellest, et pallimängudes lendab pall aina kõrgemale ja kaugemale ning mõnikord ka üle aia. Vahetundides rutatakse õue ja sealt tagasitulek kipub viibima. Koolilõpetajatel on aga pilgus mõtlikkus, sest ühine teekond klassikaaslastega on päriselt läbi saamas.
Kogu see kirju elurikkus: isiksuste, pilkude, sõnade ja ideede sumin moodustab kokku ühe mõnusa kevadise koolipäeva. Kevad tuletab meelde, et päeva teeb rõõmsaks naer, nali ja head sõbrad. Suure osa koolipäevast sisustab Elu ise meid ümbritsevate inimeste kaasabil. Ning just see osa on see, mis meid kujundab ja mille me eluteele kaasa võtame.
Olgu meil ikka elutervet muretust ning tahet igal aastal oma isikliku „Kevade“ tegelaseks saada.
Marit Otsing-Saar
juhataja
ÜLEKOOLILISED SÜNDMUSED
4. märtsil oli vastlapäev, mille koolis tähistamist korraldas sel aastal 6. klass koos klassijuhataja Heli Piisanguga. Ilmaolud kelgutada ei lubanud, kahjuks lund lihtsalt polnud. Seetõttu otsustasid 6. klassi õpilased pidada vastlapäeva siseruumis, kus nad viisid läbi vastlapäevaga seotud võistlusi. Kõik said ka keerutada nööbivurri ja süüa maitsvat vastlakuklit.
11. märtsil sai Gaia Kool 11-aastaseks. Kui võrrelda kooli vanust inimesega, siis võib öelda, et tegemist on juba ühe tubli ja püüdliku 4. klassi õpilasega. Meie armsa kooli sünnipäeva hommikul kogunes koolipere saali, et ühiselt pidupäeva meeleolu tunnetada. Juhataja kõne ja üheksandike etteaste päädisid sünnipäevalauluga. Lõunapausi ajal said kõik õpilased ja õpetajad maiustada sünnipäevatordiga. Kõik klassid panid tordile ka küünlad ja soovisid koolile palju õnne.
14. märtsil tähistas Gaia Kool emakeelepäeva. Selleks puhuks valmistasid 3. klass ja õpetaja Regina Laanetu-Sild armsa lühifilmi. Emakeelepäeva dokfilmikest said vaadata kõik klassid. Väikesed reporterid ja režissöörid olid tublisti tegutsenud ja film võeti hästi vastu. Seitsmendikud esindasid kooli ja osalesid koos klassijuhataja Rain Baumanniga Vikerraadio vahendusel toimunud üleriigilisel e-etteütlusel.
2. klass ja kogu kolmas kooliaste külastasid presidendi kantselei ees juba neljandat aastat toimunud ettelugemispäeva. Vabariigi Presidendi ettelugemispäeval luges ligi 70 Eesti ühiskonnategelast päikesetõusust päikeseloojanguni eestikeelseid tekste. 7. klassi õpilastel oli võimalus kuulata Kumu kunstimuuseumi direktori Sirje Helme, teatritegelase Arne Miku ja EKA rektori Hilkka Hiiopi ettelugemist. 8. klassi õpilased sattusid nägema „Jussikese seitset sõpra“ viipekeeles. 9. klassi õpilased kuulsid aga näitleja Tõnu Oja, president Kersti Kaljulaidi, luuletaja Tõnu Kruusa ja peaminister Mart Laari lugemist. Kuulajatele pakuti joogiks maitsvat sooja pärnaõieteed.
20. märtsil osales 24 Gaia Kooli 5.-10. klassi õpilast Känguru matemaatikavõistlusel. 5. ja 10. klassi esindas üks õpilane, kõige rohkem osalejaid oli 6. klassist – tervelt kaheksa. Võistluse tulemused pole veel selgunud, kuid nagu ikka – tähtis pole mitte tulemus vaid osavõtt, väljakutse vastuvõtmine ja kogemuse saamine.
8. aprillil oli koolimaja elevust täis, sest külla tuli tuntud laulja ja näitleja Hanna-Liina Võsa. Artisti kutsus meie õpilastele oma kogemusi jagama muusikaõpetaja Raimond Mägi. Hanna-Liina rääkis mitmete klasside õpilastele eneseregulatsioonist ja sellest, mida selle oskuse valdamine talle elus andnud on. Lisaks andis ta lastele ka lihtsad harjutused, mis aitavad eneseregulatsiooni paremini sisse lülitada.
11. aprillil toimus koolis traditsiooniline Vaba Lava üritus, mida korraldas õpilasesindus. Vaba Lava eesmärk on anda kõikidele Gaia Kooli õpilastele igas Eestimaa nurgas võimalus jagada teistega oma andeid ja oskusi ning niiviisi tähistada üheskoos kevadise koolivaheaja algust. Osaleda sai nii varem valmis tehtud video kui ka live-esinemisega. Publik elas esinemistele toetavalt kaasa, kõigi rõõmuks töötas ka õpilasesinduse maitsva menüüga puhvet. Peale esinemisi said kõik kuulajad hääletada oma lemmiku poolt.
Osalejaid oli 12, sealhulgas esmakodselt ka üks eelkoolis käiv poiss ja üks gümnaasiumiõpilane. Väike Jako-Jasper demonstreeris oma teadmisi maailma riikide lippudest ja asukohtadest ning 10. klassi Anna esitas seeria lühikesi klaveripalu. Osalejate hulgas oli ka üks õpetaja – legendaarne Dima, kes laulis publikule metsahirvest.
Esimese koha said 5. klassi Johann ja Ove heegeldatud osatäitjatega lühimultifilmiga “Metsiku varba seiklus 2”, mis oli järg juba varem Vaba Lava ürituselt tuntud multikale. Teise koha pälvis 6. klassi Rasmus, kelle videos “Võimatu missioon ft hamster” sai kaasa elada väikese kodulooma seiklustele Lego-klotsidest ehitatud labürindis. Üsna tasavägiste hääletustulemuste rallis tunnistati kolmanda koha vääriliseks 3. klassi playback-etteaste “Tommy Cash”, kus kolmandikud etendasid selle aasta eurolaulu.
Tublid olid aga ka kõik ülejäänud osalejad. Suure aplausi osaliseks sai 8. klassi Greete-Liisa poolt loodud edit filmist “Fränk”. Pillimängus domineeris klaver, millel esitas lühilugusid 2. klassi Kasper Mathias. 8. klassi Emil näitas oma oskusi arvutimängus. Teise kooliastme poisid Ramses, Sass, Holger ja Vesse olid aga välja tulnud kahe videoga sportlikust vaba aja veetmisest rulapargis ja pallimängus. 1. klassi Hanna-Mia osales videoga, kus ta esitas pika ja paeluva tantsu “Käed räägivad, süda tantsib”.
Kõiki osalejaid tunnustati tänukirjaga, millele lisandus miskit magusat. Võitjad said lisaks rahalised preemiad.
KLASSIDE TEGEVUSED
Draakonid
Märtsis oli 1. klassil fookuses loomade teema – uuriti nii kodu- kui ka metsloomi. 6. märtsil võeti raamatukogutunnis ette lausa draakonid. Lapsed tutvusid erinevate raamatutega, kus olid tegelasteks draakonid ning meisterdasid ise draakoni.
Naistepäev
7. märtsil tähistas 1. klass koolis Naistepäeva. Poisid tõid tüdrukutele enda joonistatud kaarte, volditud loomakesi, lilli ja šokolaadi. Väiksed noorhärrad olid loovad ja püüdsid sel päeval tüdrukuid märgata. Väike meelespidamine võib olla väga suur kingitus.
Kaisuloomapäev
Üheks 1. klassi suurimaks projektiks märtsis oli tööõpetuses oma enda kaisulooma meisterdamine vanadest sokkidest. Laps mõtles kaisuloomale ka nime. Sündis nii realistlikumaid loomi kui ka fantaasialoomi. Nii poisid kui tüdrukud said kenasti õmblemisega hakkama ja sündis imelisi nunnusid kaisukaid.
Viha ja rõõm
1. klass jätkab Miiamilla lastemuuseumi tundide sarjaga „Kõik tunded on lubatud“, kus igas tunnis on peategelaseks üks põhitunne. 10. märtsil tuli uurimisele viha, 7. aprillil rõõm. Muuseumitundide sari aitab paremini mõista oma tundeid, neid väljendada ja nendega toime tulla. Mängude ja tegevuste kaudu saadakse tuttavaks tundeelukatega, antakse neile nimi ja õpitakse neid lähemalt tundma. Uuritakse, millise näoga on emotsioonid ja kuidas nad endast märku annavad.
Loomade karneval
13. märtsil osales 1. klass Rahvusooper Estonia haridusprojektis ja vaatas Marina Kesleri lasteballetti “Loomade karneval”. Etenduses saab tänavahelidest imekaunis muusika. Camille Saint-Saënsi ikoonilist teost esitavad laval Rahvusooper Estonia orkestrandid.
Perepäev
1. klassil oli 14. märtsil perepäev, kus peakülalisteks olid koduloomad. Õpilased said kodus läbi arutada, kas lemmiklooma kooli tulek sobiks talle ning võimalusel oma looma kooli kaasa võtta. Lapsed olid seda päeva väga pikalt oodanud. Iga pere tutvustas oma kodulooma – nii neid, kes kaasas, kui neid, kes koju jäid. Jagati ka teistega, mis loomasid üldse peres on olnud. Teretulnud olid ka kaisuloomad – nii hiljuti ise meisterdatud tegelased kui ka teised kaisukad.
Teiseks teemaks perepäeval olid eelmisel õppeperioodil valminud projektide “Minu mustrid” esitlused. Lapsed ja vanemad tutvustasid oma pärinemist ja juuri läbi värvide, mustrite ja kauni kunsti.
Tervisepäev
21. märtsil oli teemaks tervislik toitumine ning füüsiline ja vaimne tervis. Lastele jagas terviseteadmisi ja viis nendega läbi töötubasid Levi ema Alina. Ta rääkis tervislikust eluviisist, toitumisest, füüsilisest aktiivsusest ja unehügieenist. Koos meisterdati tervisliku toitumise taldrik.
Vesi
Aprillis vaatles 1. klass vee teemat erinevates kontekstides: veekogud, vesi meie sees, vesi kui tervendav, puhastav ja harmoniseeriv element, vesi kui eluks vajalik komponent. Koolis tehti ka veega katseid. Õpilased tegid suure plakati veeringest, kus olulised olid kaunis kunstiline teostus, ilus käekiri ning projekti esitlus. Arutleti teemal “Mis on vesi” ja harjutati veeteemaliste tekstidega seotud kirja.
10. aprillil käisid lapsed Kadrioru raamatukogu tunnis “Vesi”, kus nad tegid mõistekaardi, tutvusid vee- ja ookeaniteemalisite raamatutega, rääkisid veest kui elukeskkonnast ja meisterdasid mereelukaid.
Buratino
3. aprillil käis 1. klass Rahvusooper Estonia teatris vaatamas Olav Ehala muusikali “Buratino”. Estonia laval ärkasid ellu lustakad tegelased ja kõlasid Ehala armastatud laulud täiesti uues orkestriseades, mis oli valminud spetsiaalselt Rahvusooper Estonia orkestrit silmas pidades.
Noortekeskuses
8. aprilli osales 1. klass projektis “Seiklused noortekeskuses”. Lastel oli võimalik läbi mängude tutvuda Kesklinna noortekeskuse ja noorsootöö võimalustega. Ülesannete käigus sai arendada loovust, kiiret mõtlemist ja tegutsemist ning meeskonnatööd. Lapsi juhendas särav Tanel Roomere, kes on ka mäesuusatreener ja kunstiõpetaja.
Kaisuloomapäev
13. märtsil toimus 2. klassi õpilastel Kaisuloomapäev. Idee tuli sellest, et kõigil lastel ei ole võimalik pidada kodulooma, seda erinevatel põhjustel, näiteks allergiad. Sel päeval said kõik tutvustada klassis oma kaisulooma. Lapsed rääkisid kaisukate kohta lugusid, kus kirjeldati nii seda, kuidas leidis kaisuloom tee lapse juurde, milliseid takistusi või väljakutseid ta oma teel on kohanud, kuidas kaisuloom ennast lapse kodus tunneb kui ka seda, kuidas kaisuloom endale nime sai.
Muusikalielamus
17. märtsil käis 2. klass Viimsi Artiumi suures saalis vaatamas armastatud helilooja Olav Ehala muusikali “Buratino”. Muusikali põhjal koostas iga laps endale kavalehe, millele kujundati kaaned koostöös kunstiõpetaja Helena Karuga. Eesti keele tunnis lisandus kavalehele etenduse pealkiri, autor, etenduse loomisega seotud ametite nimetused ja isikute nimed ning muusikali lühikokkuvõte.
Orkestriga tutvumas
21. märtsil leidis aset 2. klassi õppekäik Estonia Kontserdisaali, kus tutvuti ERSO haridusprogrammi raames erinevate orkestripillidega (keel-, puhk- ning löökpillid) ja kuulati Ülo Kriguli ja Maarja Kangro muusikalist muinasjuttu “Hunt ja Peeter”. Kõige suurem üllatus oli laste jaoks muidugi see, et Tommy Cashi eurolugu kuulub samuti nüüd ERSO repertuaari.
Matkapäev
4. aprillil toimus 2. klassi kevadine matkapäev koos piknikuga Viimsis Tädu loodusrajal, kus uuriti kevadega muutunud metsa ilmet ning tunti rõõmu ilusast ilmast ja liikumisest.
Väljasõit
7. aprillil külastasid 2. ja 3. klass koos Ubari Looduskeskuse giidiga Kostivere karstiala, Linnamäe hüdroelektrijaama, Jägala juga ja kanjonit. Väljasõidul uuriti vee jõudu looduses, inimese ja looduse kokkupuuteid ning vee kasutust erinevatel elualadel. Lisaks välimatkale toimus aprilli projektinädalal aruteluring koolis, kus vesteldi erinevate matkal nähtud loodusnähtuste, vee ja kivimite koosmõjus tekkinud karstiala pinnavormide ja külastatud paikade üle.
Teistmoodi keeletund
8. aprillil osalesid 2. klassi õpilased keele ja eneseväljenduse projektipäeval klassi lapsevanema poolt juhendatud tunnis, kus lapsed said tutvuda täiesti teistsuguse kirjaviisiga ning uurida ruunikirja tähestikku ja märke.
Raamatupäev
9. aprillil oli 2. klassil raamatupäev. Kõigepealt külastati Kadrioru raamatukogu, kus osaleti väga toredas raamatukogutunnis “Eesti lastekirjanduse autorid ja teosed”, kus lapsed said kohtuda juba heade tuttavate raamatutegelastega ja leida uusi sõpru. Raamatupäev jätkus koolis, kus iga laps tutvustas selleks projektinädalaks loetud raamatut klassikaaslastele.
Magus päev
10. aprillil toimus selle aprillikuu magusaim kunstipäev, kus 2. ja 3. klass osalesid martsipani maalimise töötoas kohvikus Maiasmokk. Tutvuti selle iidse maiuse valmistamise köögipoole ning Vanalinnas Pikal tänaval asuva maja ajalooga. Peale töötuba oli enamus laste kindlaks sooviks saada tulevikus elukutseliseks martsipanimeistriks.
Väljasõit
7. aprillil külastas 3. klass koos 2. klassi ja Ubari Looduskeskuse giidiga Kostivere karstiala, Linnamäe hüdroelektrijaama, Jägala juga ja kanjonit. Väljasõidul uuriti vee jõudu looduses, inimese ja looduse kokkupuuteid ning vee kasutust erinevatel elualadel. Lisaks välimatkale toimus aprilli projektinädalal aruteluring koolis, kus vesteldi erinevate matkal nähtud loodusnähtuste, vee ja kivimite koosmõjus tekkinud karstiala pinnavormide ja külastatud paikade üle.
Magus päev
10. aprillil toimus selle aprillikuu magusaim kunstipäev, kus 3. klass osales koos 2. klassiga martsipani maalimise töötoas kohvikus Maiasmokk. Tutvuti selle iidse maiuse valmistamise köögipoole ning Vanalinnas Pikal tänaval asuva maja ajalooga. Peale töötuba oli enamus laste kindlaks sooviks saada tulevikus elukutseliseks martsipanimeistriks.
Teatris
25. märtsil käis 4. klass Eesti Noorsooteatris vaatamas etendust “Arabella, mereröövli tütar”. Õpilastega olid kaasas õpetajad Maili Trees ja Tairi Kaarna.
Vene keele võistlus
9. aprillil toimus Laulasmaa Koolis juba üheksandat korda vene keele võistlus “Весёлый алфавит” ehk “Lõbus tähestik”. Võistlusest võttis osa 11 meeskonda Harjumaa koolide 4.-6. klassidest. Gaia Kooli esindasid 4. klassi õpilased Elis ja Ehte ning vene keele õpetaja Dmitri Djuženkov. Õpilased meenutasid võistluse käigus vene tähti ja sõnu ning seda kõike läbi lõbusate tegevuste.
Muuseumitunnis
5. klass käis 14. märtsil õpetaja Anni Silmaga Tervisemuuseumi tunnis „Minu muutuv mina“. Tunnis uuriti mänguliste meetoditega, mida toob endaga kaasa suureks kasvamine.
Klassiöö
5. klassile meeldib nii väga koolis käia, et nad ei soovi ka öösel koju minna. Juba mitmendat korda tähistati õppeperioodi lõppu ööseks koolimajja jäämisega. Lastele aitas kodust tunnet luua lapsevanem Lille. Hommikul aeti ühiselt grillvõileibu valmistades isu peale ka kõigile teistele koolipere liikmetele.
Teatris
12. märtsil käis 6. klass koos klassijuhataja Heli Piisanguga Noorsooteatris vaatamas etendust “Kasvav kuu”. See on lugu kahest vennast, kes tahavad üle kõige saada aru, miks nad on jõudnud sellisesse hetke, kus nad on. Lugu pani mõtlema, mida on üks elu väärt ning kui palju on meis jõudu, et oma saatust muuta.
Keelereisil Narvas
8. aprillil toimus 6. klassi õpilaste keelereis Narva. Täiskasvanutest olid õpilastele toeks vene keele õpetaja Dmitri Djuženkov ja lapsevanem Riinu. Narvas külastati kohvikut, tutvuti tänavate, väljakute ja promenaadiga, lauldi kakskeelset laulu “Vihma sajab”, kuulati Dima jutte Narva ajaloost ja tänapäeva elust, tehti välitrenni, külastati kohalikke poode, küsitleti tänavatel inimesi ning tutvuti raekojaga.
6. klassi meeleolukas ja pikk päev Narvas täitis kõigil 10000+ sammu, pakkus avaraid vaateid, külmi piiriäärseid tuuli, igapäevaste emotsioonide assortiid ja kauneid maitsvaid roogasid, mida telliti vene keeles. Peale koolivaheaega ootas õpilasi Narva-teemaline Kahoot, et reisiga seotud muljeid värskendada.
Arhitektuurimuuseumis
9. aprillil käis matemaatikaõpetaja Hillar Kroon kuuendikega Eesti Arhitektuurimuuseumis. Põhiliselt külastati hariduslikku püsiekspositsiooni, mis õpetas kogema ruumi ja tabama arhitektuuri olemust. Rotermanni soolalao võlvkeldrisse loodud keskkond pakkus elamusi erinevatele meeltele, suunates kõiki huvilisi arhitektuuri nii nuusutama, katsuma kui kogu kehaga kogema. Õpilased katsetasid kapslis olemist, uurisid kujundeid makettidel ning ladusid ise klotsidest võlvi.
Üle vaadati ka teised näitused, millest kõige rohkem elamusi pakkus Dan Mikkini näitus „Tosin kaks“, kus Tallinna linna erinevaid kohti oli pildistatud aastatel 1998, 2010 ja 2022. Edaspidiseks tekkis idee kohtuda mõne arhitektiga ja uurida, kuidas tema töös kujundeid kasutatakse.
Aegviidus
10. aprillil sõitis 6. klass rongiga Aegviitu. Loodusõpetuse õpetaja Heli Piisang ja Aegviidu Looduskeskus sisustasid lastele päeva looduses, kus põhiliseks uurimisteemaks olid mürgised ja ravivad taimed.
Inkunaablit vaatamas
7. klassi õpilased käisid 17. märtsil ajalootunni raames Tallinna Ülikoolis vaatamas 15. sajandist pärit inkunaablit ehk hällitrükist. Inkunaablis oli kirjutatud maailma ajaloost. Selles oli nii tekst kui ka pildid. Osa inkunaablist oli tehtud käsitsi, osa oli trükitud trükikojas.
Fotografiskas
Kevadise projektinädala esmaspäeval tegi 7. klass koos õpetaja Liina Lemminguga ingliskeelse õppekäigu Fotografiskasse. Näitusel „Läbi Elliott Erwitti mänguliste silmade“ otsiti ennast avastajana ning No Limits!-faktorit nii iseendast kui kunstniku töödest. Grupiti uuriti üht fotot lausa luubiga (hea küll, mitte päriselt) – analüüsiti ja vaadeldi objekte, inimesi, värve, valgust, situatsioone, lugu, emotsioone ja muid tähenduslikke nüansse. Lõpuks jagati taipamisi ja loovaid vaatenurki kogu klassiga. Kokkuvõtteks võib öelda, et 7. klass nihutas Fotografiskas oma sisemisi piire.
Maarjamäe õpperajal
9. aprillil toimus vaatamata külmale ja tuulisele ilmale 7. klassi õppekäik Maarjamäe avastusrajale, et tutvuda Põhja-Eesti pankranniku klindi ja klindimetsaga, rääkida laamtektoonikast, Eesti asukohast miljoneid aastaid tagasi ning lubjakivi tekkest ja sellest, kuidas lubjakivi ära tunda. Kaasas olid bioloogia- ja geograafiaõpetaja Ülle Sillasoo ja klassijuhataja Raili Poola.
Maarjamäe uus mänguline vääriselupaiga õpperada asub Filmimuuseumi taga. Sealne pangametsa vääriselupaik on unikaalne nii pinnavormide kui ka liikide koosluse tõttu. Vääriselupaigad on elurikkad vana metsa killud, mida leidub Eestis ainult ligi 2% metsamaast. Harva leidub nende killukesi ka linnas.
Nigulistes
10. aprillil käis 7. klass koos eesti keele ja kirjanduse õpetaja Laura Upe Fuchsiga Niguliste muuseumitunnis, mille viis läbi 3. klassi õpetaja Regina Laanetu-Sild oma kunstiõpetaja õpingute praktika raames. Tunni „Niguliste ABC“ eesmärk oli tutvustada Niguliste kõige haruldasemaid kunstiteoseid ja kirikuhoone ehitusloo olulisemaid etappe, seostades neid Tallinna linna ajalooga. Lähemalt tutvuti peaaltari retaabli, Hõbedakambri ja „Surmatantsuga”.
Peeter I majamuuseumis
7. märtsil toimus 8. klassi ajalootund Peeter I majamuuseumis. See on üks tore väike maja Kadrioru pargis, kus Vene tsaar Peeter I elas, kui ta Kadrioru lossi ehitamist korraldas. Õpilased nägid majamuuseumis Peeter I-le kuulunud asju ning kuulsid lugusid tema ja ta perekonna kohta. Lisaks said õpilased muuseumis lahendada nuputamis- ja otsimisülesandeid.
Inkunaablit vaatamas
8. klassi õpilased käisid 17. märtsil ajalootunni raames Tallinna Ülikoolis kaemas 15. sajandist pärit inkunaablit ehk hällitrükist. Inkunaablis oli kirjutatud maailma ajaloost. Selles oli nii tekst kui ka pildid. Osa inkunaablist oli tehtud käsitsi, osa oli trükitud trükikojas.
Kinos
4. aprillil käis 8. klass koos õpetaja Anni Silmaga inimeseõpetuse tunni raames vaatamas Eesti filmi “Fränk”. Liigutav draama viis kaasa elama keerulistele peresuhetele, lapsepõlve valudele ja ootamatu sõpruse tähendusele. Filmi vaatamisele järgnes arutelu ja ülesanded kogetu läbi töötamiseks.
Loovtööde kaitsmine
7. ja 8. aprillil kaitsesid 8. klassi õpilased oma loovtöid – nii loomingulisi praktilisi töid, kui ka teoreetilisi uurimistöid. Nagu eelmistel aastatelgi, olid õpilased valinud väga huvitavaid teemasid. Sel aastal tulid katsetamisele, uurimisele ja esitlemisele näiteks golf, uni, taliujumine, muusikaajalugu, jäähoki, arvuti kokkupanek, Robloxi mäng, geelküüned, sulgpall ja rabad.
Kõigil oli väga huvitav tutvuda ka koduõppe õpilaste töödega, mille teemavalik oli samuti põnev. Käsitlemist leidsid autopesu, koera maiused, mänguasja õmblemine, lauamängu loomine, andmebaasid, lõõtsamäng, linnafotograafia, esmaabi, häälnäitlemine ning moekollektsiooni loomine.
Oli tunda, et noored olid kõvasti vaeva näinud ning nende tööde kaitsmise esitlusi oli uhke vaadata.
Keemialaboris
8. aprillil käis 8. klass Tallinna Ülikooli keemialaboris. Teemaks olid happed ja alused ning neutralisatsioonireaktsioon.
Botaanikaaias
9. aprillil külastas bioloogia ja geograafiaõpetaja Ülle Sillasoo 8. klassiga Tallinna botaanikaaia kasvuhooneid, et tutvuda geograafia tunni raames palavvöötme taimestikuga.
Pildil on troopilistelt rannikualadelt pärit igihalja tarbe-kruvipuu alumine osa tugijuurtega. Tüvel on näha kruvi keermeid meenutavad ringikujulised lehearmid.
Teel eksamite poole
21. märtsil, kui toimus eesti keele e-katseeksam, sai 9. klass kätte esimese eksamitunde. Eesti keeles tehti ka 1. aprillil proovieksam. 3. aprillil läks aga 9. klass mõtetega eksamitest veel kaugemale, sest külla tuli karjäärinõustaja Terje Kruup, kes rääkis õpilastele, mida gümnaasiumi sisseastumisvestlustel küsitakse. Koolitus oli väga praktiline ja kasulik.
8. aprillil tehti e-katseeksamit matemaatikas ja juba järgmisel päeval sama aine proovieksamit. Aprilli projektinädalal toimus aga ka proovieksam ühiskonnaõpetuses ja füüsikas, praktiseerimine inglise keele eksamiks ning veel hulganisti eksamite konsultatsioone.
Sotsiaalainete tasemetöö
9. klassi õpilased osalesid 2. aprillil katselises sotsiaalainete tasemetöös, mis hõlmas inimeseõpetust, ühiskonnaõpetust ja ajalugu. Tasemetöö viidi läbi elektrooniliselt. Tagasisides saavad õpilased teada, kas nende teadmised sotsiaalainetes vastavad baas-, kesk- või kõrgtasemele. Õpilaste vastused aitavad kaasa alalise sotsiaalainete tasemetöö väljatöötamisele. Täname kõiki õpilasi osalemise eest!
PROJEKTIKAJA
Rohenäpud tegutsevad
Rohenäpud on ka lõpuks sel kevadel näpud päriselt mulda saanud. Koos õpetaja Raine Lindepuuga külvasid 2. klassi õpilased 27. märtsil erinevaid seemneid – beebisalatit, rediseid ja hernest. Külvikastideks kasutati tühje munakarpe. Lisaks pandi mulda mõned kurgiseemned, et vaadata, kui suureks kurk aknalaual kasvab. Ja muidugi tipiti munakarpi ka sibulaid, ikka selleks, et akna pealt rohelist suhu napsata. Õpilaste hooleks jääb nüüd kasvu jälgimine, hoolealuste kastmine ning vitamiinide saamine enda kasvatatud taimedest.
Liikumistunnid TLÜ pallisaalis
Märtsi ja aprilli õppeperioodil oli Gaia Kooli õpilastel imeline võimalus omandada ja harjutada sportlikke oskusi Tallinna Ülikooli pallisaalis. Kehalise kasvatuse õpetajatele Taivo Püile ja Regina Herodesele andis see tundide läbiviimiseks hoopis uued võimalused. Õpetaja Taivo sõnul on tegemist liikumisõpetaja unistuste saaliga, sest suurele ruumile lisaks olid kasutada kõikvõimalikud spordivahendid. Nii saidki lapsed harjutada nii jalg-, korv- kui ka võrkpalli ning lisaks saalihokit.
EDULOOD
8. klassi õpilane Kaide-Leenu Liiv on juba üheksa aastat tegelenud rull-iluuisutamisega. 1. märtsil toimunud Eesti meistrivõistlustel saavutas ta rühmakavaga “Greatest Show” Juunior Kvartetis 3. koha. Võistlustel osales 51 sportlast, klubist Foxartistic ja Rullest. Palju õnne ja jätkuvat spordiindu!
6. klassi õpilane Holger Johann Avango saavutas Loode-Eesti regiooni kitarriõpilaste konkursil I koha. Konkurss toimus 8. märtsil 2025. a Rae Huvialakoolis. Osalejaid saabus kümnest muusikakoolist, kokku 40 noort kitarrivirtuoosi. Õnnitleme ja soovime jätkuvat edu!
Gaia Kooli 10. klassi õpilane Kaisa Joala saavutas 22. märtsil toimunud üleriiklikul matemaatika olümpiaadil 3. koha. Olümpiaadil peeti arvestust klasside kaupa. Kümnendike grupis oli kokku 27 osalejat üle Eesti. Kaisa juhendaja on Gaia Kooli gümnaasiumi matemaatika-õpetaja Karin Joala. Palju edu ja arvutamisindu ka edaspidiseks!
Märtsi lõpus osales koduõppe kuuendik Piibe Põld Viljandi Kunstikooli õpilasena oma savitöödega Tallinna Huvikeskuse Kullo laste ja noorte keraamikakonkursil “Savisellid”. Osalemine oli suur au, sest iga kool võis saata konkursile vaid väikese arvu töid ja Piibe loomingust pakiti kaasa kaks suurevormilist taiest. Näitus konkursitöödest on avatud Kullo Lastegaleriis aprilli lõpuni 2025. Lennukat loomingulisust, Piibe!
11. aprillil toimus Viljandi Pärimusmuusika Aidas 17. korda üleriigiline võistumängimine, kus osalesid 7-19-aastased muusika- ja huvikoolides või eraõpetajate juhendamisel õppivad noored. Esitati kaks eriilmelist eesti pärimusmuusika pillilugu, millest üks oli seotud esitaja kodukandi või isikliku kokkupuutega. Mõõtu võttis 49 osalejat, kes olid jagatud pillirühmade vahel vanusegruppidesse või tasemeklassidesse.
Koduõppe 8. klassi õpilane Vihur Põld tunnistati võistumängimisel lõõtspillide 4. mängurühma parimaks. Vihur õpib pilli Viljandi Muusikakoolis ja tema juhendaja on Kert Krüsban. Noormees tegi ka oma 8. klassi loovtöö pillimängu teemal: “Popmuusika esitamine eesti lõõtspillil”.
Vihuri õde Piibe, kes on Gaia Kooli koduõppe 6. klassi õpilane, osales samal muusikakonkursil kahes kategoorias, nii viiuli kui harfiga. Viiulipalaga läks nii hästi, et Piibe võitis eripreemia tantsulise “Kalamehe” esituse eest. Piibe õpib samuti Viljandi Muusikakoolis ja tema viiuliõpetaja on Kelly Veinberg.
Õnne ja edu pillimängus, Vihur ja Piibe!
TULEMAS ON
22. aprill – 9. klassi eesti keele lõpueksam; 1.-8. klassil majast väljas
24. aprill – 11. klassi uurimistööde kaitsmine
6. mai – lastevanemate üldkoosolek
7. mai – 9. klassi matemaatika lõpueksam; 1.-8. klassil spordipäev
12.-14. mai – 9. klassi valikeksamid; 1.-8. klassil osa õppetööst majast väljas
29. mai – kooli tänukontsert
30. mai – 9. klassi tutipäev
2.-6. juuni – projektinädal
6. juuni – hiiepidu
7.-12- juuni – Nordplus Green connection õpetajate projektikohtumine
10. juuni – algab suvine koolivaheaeg
13. juuni – 9. klassi lõpuaktus ja lõpupidu