11. märts ei ole üldse mingi tavaline päev. See on Gaia kooli sünnipäev! Sel aastal sai Gaia kool juba 11. aastaseks, parajalt teismelise iga. Hommikul kogunes kogu koolipere saali, et kuulata kooli juhataja Mariti Gaia loomislugu, võtta vastu 9. klassi õpilaste tervitused, imetleda küünlasäras sünnipäevatorti ning loomulikult laulda sünnipäevalaulu.
Soovime Gaia koolile vähemalt saja-aastast helget tulevikku ning ühtlasi jagame õpilaste sooje tervitusi ja mälestusi sel tähtsal päeval.
Kallid õpilased ja õpetajad, ma usun, et me kõik teame, miks me täna siia kogunenud oleme. Täna on Gaia kooli 11. sünnipäev. See päev on kindlasti meile kõigile väga oluline. meie armas väike Gaia kool on täna saanud aasta võrra vanemaks.
Gaia kool ei ole suur, siin käib ligikaudu 240 õpilast, 120 neist on päevaõppel ning 120 on koduõppel. Kuid pole vahet, kui suur meie kool on, sest see on meile armas paik. Koht, kuhu hommikul tulles näed koridori peal vastu kõndivaid õpetajaid, kes sulle soojalt naeratavad, klassikaaslaseid, kellega alati nalja saab või hoopis söögitädi, kes alati kella üheteistkümneks puuviljad on ära tükeldanud ja kaussidesse pannud.
Sooviksin tänada kõiki õpetajaid, kes raskelt töötavad ja tunde ette valmistavad, et meie kooli õpilastel oleks põnev tunnis kuulata ja kaasa töötada. Veel sooviksin ma tänada kõiki õpilasi, kes iga päev varakult üles tõusevad, et kooli tulla ja endale parim haridus saada, sest ilma kõigi teieta ei saaks seda kooli olemas olla.
Tähistagem kõik täna seda imelist päeva ning olgem tänulikud kõige eest, mis teeb sellest koolist just Gaia kooli.
Armas koolipere! Oleme kogunenud siia täna Gaia kooli üheteistkümnendat sünnipäeva tähistama. 11 aastat on meie armas kool tegutsenud ning kindlasti tegutseb see ka palju aastaid veel. Kõige tänulikum olen nende inimeste eest siin ruumis. Gaia kooli hea energia ei tule nendest seinadest, vaid kõikide õpetajate ja õpilaste seest ning kindlasti ei muutu see järgmisel aastal uues kohas. Tänan kõiki õpetajaid selle eest, et nad hoolivad ja kõiki õpilasi toetavad. Tänan kõiki oma koolikaaslasi selle eest, et nendega lõbus tegutseda on olnud. Soovin, et Gaia kooli tulevik oleks täis toredaid hetki ja et kõikidel oleks siin koolis nii hea ja soe nagu minul on olnud.
Tere-tere, koolipere! Ma mäletan ühte päeva ajast, mil ma alles esimeses klassis käisin. Juba sel ajal mängisime me pea iga vahetund jahimeest. Kevadel oli ikka palav ja aknad olid õhutamiseks lahti. Tihti juhtus, et keegi suutis palli aknast välja lennutada ning kui see juhtus, siis pidi ta ise järgi ka minema. Loomulikult ei jalutanud me uksest välja, ümber nurga ja siis veel tagasi ka; meil oli kombeks ikka aknast välja hüpata, pall sisse visata ja ise suure ringiga tagasi joosta.
Sellel päeval, mis mul mõtteis mõlgub, külastas meie kooli üks auväärt ametnik, kes pidi tegema kindlaks, et meil siin oleks ikka turvaline ja lapsesõbralik keskkond. Marit oli talle parajasti koolituuri tegemas, kui me ühel järjekordsel vahetunnil jahimeest mängisime. Mul oli õnne pall enda kätte saada ja ma valmistusin viskeks. Sooritasin imelise viske… – ja korraga oli pall aknast väljas. Eks ma siis ronisin aknalauale ning vaatasin veel viimast korda tagasi. Just sel hetkel, kui mu jalad juba hüppeks vajaliku liigutuse tegid, nägin ma, et saali uks läks lahti, Marit astus sisse ja tema järel sisenes saali ka turvalisust kontrolliv ametnik. Seal ma siis langesin läbi õhu ning mõtlesin oma elu üle järele.
Palju õnne, Gaia kool, ja rohkesti taolisi juhtumeid tulevikuks!