Õppekava

Üldosa

1.1 Sissejuhatus

Käesolev õppekava on koostatud dokumendi „Väljundipõhise õppekava koostamine“ (www.oppekava.ee) eeskuju põhjal, mille järgi „Õppekava on hariduseesmärkide teostamise plaan ehk milleks, mida, kuidas ja millise aja jooksul õpitakse ja õpetatakse.“

Väljundipõhine õppekava on alusdokument, mille keskne rõhuasetus on õppijate poolt õppimise kaudu omandatavate õpitulemuste ehk õpiväljundite omandamisel õppeprotsessi lõpuks. Õpetamine konkreetsemalt ja õpikeskkond üldisemalt täidavad selles protsessis õppimist toetavat rolli.

Gaia Kooli õppekava koostamise aluseks  on

  • Eesti Vabariigi põhikooli riiklik õppekava,
  • „Põhikooli ja gümnaasiumiseadus“,
  • „Erakooliseadus“,
  • MTÜ Gaia Hariduse Selts põhikiri,
  • Gaia Kooli arengukava,
  • Gaia Kooli töötajate ja lapsevanemate soovid, taotlused ja kokkulepped,
  • Gaia Kooli ressursid.
  • Gaia Kooli põhikiri

Õppekava olulised väärtused tulenevad «Eesti Vabariigi põhiseaduses», ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis, Gaia Hariduse rahvusvahelises õppekavas ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustame üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi.

Gaia Kooli missioon: luua arengukeskkond lastele ja koolikogukonnale, mis toetab inimese individuaalse potentsiaali harmoonilist arengut kooskõlas loodusega.

Kooli visioon: Gaia Kool on gaia hariduse (www.gaiaeducation.net) põhimõtteid järgiv üldhariduskool. Gaia kooli kogukonna liige on teadlik iseenda ja keskkonna terviklikkusest, väärtustab looduse mitmekesisust, järgib jätkusuutliku eluviisi põhimõtteid ning on arenenud koostööoskustega.

Kooli õppekava toetab missiooni ning visiooni elluviimist.

1.2 Kooli väärtused ning õppe- ja kasvatuseesmärgid

Gaia Kooli väärtussüsteem põhineb inimese ja looduse harmoonilise kooseksisteerimise põhimõtetel, millele viitab ka kooli nimi Gaia (kreeka keeles Maa). Kooli õppetöö läbiviimisel pööratakse suurt tähelepanu jätkusuutliku arengu teemadele. Kooli aastaringis järgitakse Eesti rahvakalendri traditsioone. Koolis tutvustatakse erinevate kultuuride ning religioonide tavasid ning antakse lapsele võimalus tundma õppida, väärtustada ning austada maailma mitmepalgelisust.

Peamised väärtuspõhimõtted joonistuvad välja alljärgnevas skeemis:

Mina = Maailm

Vabadus = Vastutus

 

Lahtiseletatult võib öelda, et kool toetab sellise inimese kujunemist, kes tunnetab end Maa (Gaia) kodanikuna. Inimene on oma valikutes alati ja tingimusteta vaba, kuid selle vabadusega kaasneb vastutus nii enda kui Maa eest.

Oluliseks väärtussüsteemi osaks, millele Gaia koolis rõhku pannakse, on meid ümbritsev loodus. Õppetöös kasutatakse võimalikult palju õuesõppe võimalusi, koolil on kasutada aed, kus toimuvad aiandustunnid. Korrapäraselt võetakse ette matkasid. Õpilastele antakse edasi oskus mõista ja austada loodust, selle rütme ning soov vastutada enda tegevuse tagajärgede eest Maal. Gaia Kooli üheks peamiseks eesmärgiks on anda oma kooli õpilastele oskus ja vabadus vastutada nii enda tegevuse kui kogu planeedi eest. Looduse rütme ja sellele vastavaid tegevusi (loomade toitmine talvel, pööripäevade tähistamine jms) kasutatakse ka õppetöös.

Järgmine väärtuspõhimõte, mida Gaia koolis austatakse, on vägivallatus. Sellest põhimõttest lähtuvalt toimub algastmes õppetöö mänguliselt. Õpetaja järgib tunnis laste huvi teema vastu ning vastuvõtuvõimet ning on tunni ülesehitusel paindlik. Hindamisel kasutatakse kujundava hindamise põhimõtteid.

Kooli väärtuste kandjad õppetegevuse raames on kooli õpetajad. Tähtis on õpetajate omavaheline koostöö ning lapse, lapsevanemate ning õpetajate koostöö. Oluliseks peetakse, et lapsevanemad aktsepteerivad kooli poolt kinnitatud väärtushinnanguid ning usaldavad õpetajaid. Õpetajate koostöövormiks on korrapäraselt aset leidev Õpetajate Nõukoda, kus arutatakse õppetöö korraldusega seotud küsimusi. Õpetajalt eeldatakse avatust aktsepteerida ka võimalust, et laps saab olla täiskasvanule õpetaja.

Gaia kooli kogukond koosneb õpilastest, koolipersonalist ja lapsevanematest, kes tegutsevad ühises ja ühtses väärtusruumis. Selline koostöö nõuab igalt kogukonna liikmelt avatust, vastutust, partnerlust, austust, usaldust ja sallivust ja see loob arengut toetava koolikultuuri. Iga  Gaia kooli kogukonna liige on ühise väärtusruumi hoidja ja toimib vastavalt  väärtuskokkulepetele.

Gaia Kool on kogukonnakool: see tähendab, et laste, perede ja koolikogukonna vahel on tihe koostöö. Samuti toimub koostöö kooli ümbruskonna kogukonnaga. Lapsi kaasatakse kogukonna tegemistesse ning näidatakse eeskujudele toetudes, et hool Maa eest algab oma ümbruse ja kodukoha eest hoolitsemisest.

Kooli loojad on kool iasutamisprotsessi käigus läbi viinud grupitöö, mille käigus sõnastati pakutava hariduse peamine küsimus: millist inimest me kasvatame ning millises ajas ja maailmas?

Analüüsi käigus sõnastati alljärgnevad väärtuseesmärgid:

  • Koolis toimub vabaduse ehk vastutuse kasvatus.
  • Lapsel on usk endasse ja oma maailmapilti.
  • Laps on koostöövõimeline, ta austab elu ja on tolerantne.
  • Laps tunneb oma tugevaid külgi ning neid on koolis arendatud.

 

Peamiseks kasvatuseesmärgiks on õnneliku, endaga rahul oleva, kaasinimestest ja keskkonnast hooliva inimese arenguks võimaluste loomine.

 

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes

Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega.

Esimeses kooliastmes keskendutakse:

1) kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele;

2) positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse;

3) õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö

oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;

4) eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele;

5) põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja

väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;

6) õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni.

 

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II kooliastmes

Gaia Kooli teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate õppijate kujunemine. Õppetöös on oluline äratada ja säilitada õpilaste huvi õppekavaga hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu.

Teises kooliastmes keskendutakse:

1) õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada;

2) huvitegevusvõimaluste pakkumisele;

3) õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele;

4) õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

Õpetuses rakendatakse mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldavad murdeikka jõudvatel õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktilise eluga ning aitavad toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja tegutsemisega uutes rollides.

1.3 Kooli struktuur ja juhtimine

Gaia kool on 6-klassiline kool, mis kasvab 9 klassiliseks põhikooliks.

Maksimaalne õpilaste arv klassis on 18, arvestamata individuaalse õppekava järgi õppivaid lapsi.

Vajadusel moodustab kool õpperühmi  või tasemerühmi.

Gaia Kool jaguneb kahte kooliastmesse:

I kooliaste – 1. – 3. klass,

II kooliaste – 4. – 6. klass.

Kooli juhtorganid on alljärgnevad:

MTÜ Gaia Hariduse Selts  koosneb lapsevanematest, õpetajatest ja kooli toetajatest, kes on sooviavalduse ja ühe liikme soovituse alusel võetud Gaia Hariduse Seltsi liikmeks. Gaia Hariduse Selts on kooli pidaja ja ühtlasi omanik, kelle juhtimisorganid on seltsi üldkoosolek ja kuni 5-liikmeline juhatus.

Gaia Hariduse Seltsi juhatus valitakse seltsi üldkoosolekul ja esindab seltsi üldkoosolekute vahelisel ajal. Seltsi ülesanne on hoida käigus Gaia kooli ja jälgida selle tegevuse vastavust põhikirjale, arengukavale ja õppekavale.

Õpetajate koosolek on pedagoogiline arutlev-nõuandev kogu, mille koosseisu kuuluvad kooli juhataja, õppealajuhataja ja kõik õpetajad. Koosolek käib koos kord veerandis ja selle pädevusvaldkonnaks on õppe- ja kasvatusteemad.

Õppenõukogu (Õpetajate Nõukoda) liikmeteks on kõik kooli õpetajad ja selle ülesanne kooli tegevuseks vajalike otsuste tegemine vastavalt õppenõukogu pädevusele.

Kooli Nõukogu liikmed on kooli direktor, õpetajate esindaja, kelle kandidaat valitakse kooli õppenõukogu poolt, 2 lastevanemate esindajat, kelle kandidaadid valitakse kooli lastevanemate üldkoosolekul, kooli pidaja esindaja. Nõukogu töö eesmärgiks on kooli juhtimise toetamine nõuandva organina kooli direktorile ja kooli pidajale.

Kooli Hoolekogu (Vanemate Kogu) liikmeteks on igast klassist üks vanemate esindaja. Hoolekogu ülesandeks on kooli juhtorganite toetamine ning nõustamine.

1.4 Tunnijaotusplaan õppeaineti ja aastati

Õpilaste nädalakoormus põhikooli I ja II  kooliastme klassides on järgmine:

  1. klass – 20 õppetundi
  2. klass – 23 õppetundi
  3. klass – 25 õppetundi
  4. klass – 25 õppetundi
  5. klass – 28 õppetundi
  6. klass – 30 õppetundi

Lubatud õppekoormus koosneb riikliku õppekavaga määratud kohustuslikest tundidest ja kooli poolt valitud valiktundidest. Õpet kavandades ja ellu viies arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks.

Lisatunnid võimaldavad klassi- või aineõpetajal õpitulemuste saavutamiseks vajalike meetodite valiku kaudu pöörata süvendatud tähelepanu üld- ja valdkonnapädevuste saavutamiseks.

Gaia Kool peab oluliseks keeleõpet algastmes, seetõttu on lisatunnid võõrkeeles. Teiseks prioriteediks on loodusaineid. Samuti on tunniplaani lõimitud pärandkultuuri tundmaõppimine.

Tunnijaotusplaan I kooliaste
õppeaine klass
  kohustuslikud tunnid lisatunnid I II III
Eesti keel 19 7 6 6
Inglise keel 3 5  2 3 3
Matemaatika 10 3 3 4
Looduseõpetus 3 2 1 2 2
Inimeseõpetus 2 0 1 1
Muusika 6 2 2 2
Kunst ja tööõpetus 9  3 3 3
Kehaline kasvatus 8 2 3 3
Vene keel 1 1
KOKKU 56 8 20 23 25

 

Tunnijaotusplaan II kooliaste
õppeaine klass
  kohustuslikud tunnid lisatunnid IV V VI
Eesti keel sh draamaõpetus 11 1 5 4 3
Kirjandus 4 2 2
Inglise keel 9 2 3 4 4
Vene keel 3 3 2 2 2
Matemaatika 13 4 4 5
Looduseõpetus 7 2 3 3 3
Inimeseõpetus 2 1 1
Ajalugu 3 1 2
Ühiskonnaõpetus 1 1
Muusika 4 2 1 1
Kunstiõpetus 3 1 1 1
Käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus 5 1 2 2 2
Kehaline kasvatus sh tantsuõpetus 8 1 3 3 3
KOKKU 73 10 25 28 30

 

 

Tunnijaotusplaanis on võimalikud individuaalsed erisused. Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja kooli juhataja või juhataja volitatud pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust.

1.5 Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted

Läbivad teemad on võtmepädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade vahelise lõimingu ning koolikeskkonna kujundamise vahendiks. Läbivad teemad on üldistava iseloomuga, olles nõrgalt või üldse mitte seotud kindla õppeaine või ainevaldkonnaga. Läbivad teemad võimaldavad luua ettekujutust ühiskonna kui terviku arengust ning kaasaaja aktuaalsetest probleemidest, toetades õpilase suutlikkust oma teadmistes orienteeruda ja neid oma enesemääratlemisel arvesse võtta. Läbivate teemade õpetus realiseerub kogu kooli õppe- ja kasvatuse ning kooliorganisatsiooni toimimise kaudu, põhinedes aineõppel, õpikeskkonna korraldusel ning klassi- ja koolivälisel tegevusel.

Riiklikus õppekavas nimetatud läbivad teemad on järgmised:

  1. elukestev õpe ja karjääri planeerimine;
  2. keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng;
  3. kodanikualgatus ja ettevõtlikkus;
  4. kultuuriline identiteet;
  5. teabekeskkond;
  6. tehnoloogia ja innovatsioon;
  7. tervis ja ohutus;
  8. väärtused ja kõlblus.

 

Läbivad teemad Gaia Koolis on allpool kirjeldatud prioriteetsuse järjekorras.

1) Väärtused ja kõlblus

Väärtused ja kõlblus on prioriteetne läbiv teema Gaia Kooli väärtusruumis. Taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli. Toetatakse lapse kujunemist arenenud vastustutundega maailmakodanikuks, kes väärtustab kõrgelt kogukondlikke ning perekondlikke väärtusi. Koostöö kogukonnaga ning koolipere ühistegevused võimaldavad kasvada loomulikult ja praktiliselt vastutustundlikuks ühiskonna liikmeks.

2) Keskkond ja jätkusuutlik areng

Taotletakse õpilase kujunemist vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ja planeeti ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele. Suur osa õppest korraldatakse kooliruumidest väljaspool looduskeskkonnas. Õuesõppel on oluline roll õppetöö korralduses. Õuesõppe võimalusi kasutades on plaanis viia läbi erinevaid ainetunde. Kooli traditsiooniks on igasuvine laager ja igakevadine spordipäev. Kooli kasutada on aed, kus toimuvad igakevadised, -suvised ja -sügisesed aiandustunnid, kus õpitakse tundma taimede kasvatamist ja hooldamist. Koolil on plaan lähiaastail alustada tihedat koostööd mõne maapiirkonnas asuva keskuse või turismitaluga, et hakata korraldama kooliperele ühiseid nädalavahetuste väljasõite või pikemaid suvelaagreid, kus viibitakse taluelu rütmis ning omandatakse jätkusuutlikuks eluks vajalikke oskuseid. Üheks traditsiooniks on ka igakevadine talvevihtade tegemine metsloomadele.

3) Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

Taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid. Planeeritakse külastada erinevate elukutsete esindajaid nende praktilises töökohas (sepp, kunstnik, põllumees jne) tutvustamaks lastele erinevate elukutsete tahkusid.

4) Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus

Taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna ja ühiskonna liikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Gaia Kool toetab õpilaste omaalgatust ning loomingulisust läbi mängude ning vabategevuse. Koolikogukond planeerib ühiseid üritusi: laagreid, väljasõite, matku. Laste ettevõtlikkust toetatakse juba algastmel. Matemaatika õppimise käigus korraldatakse laste tööde laat, mille läbiviijateks on lapsed ise vanemate kaasabil. Laada korraldamine aitab lastel õppida arvutamist, määrata hinda, pakkuda oma tooteid ning planeerida teenitud raha kasutamist.

5) Kultuuriline identiteet

Taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis. Gaia Koolis on olulisel kohal rahvuslike tähtpäevade tähistamine. Samuti on plaanis tihe koostöö Taani vabakoolidega ning õppereisid Taani ning välisõpilaste vastuvõtt Eestis. Kultuuriõpe käib käsikäes keeleõppega.

6) Teabekeskkond

Taotletakse õpilase kujunemist kriitliselt mõtlevaks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda analüüsida ning kujundada välja oma arvamuse. Väikesed klassid ning tundides toimuvad arutelud toetavad selle läbiva teema arengut.

7) Tehnoloogia ja innovatsioon

Taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. Esimesel kooliastmel arendatakse lastes võimet suhtuda mõistlikult arvutikasutusse ning mõista aja jaotuse olulisust arvutikasutuse ning teiste loovate tegevuste vahel.

8) Tervis ja ohutus

Taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning aitama kaasa tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele. Terve inimese ja terve looduse väärtustamine on läbiv teema erinevates õppeainetes ning kooli väärtustes üldisemalt.

1.6 Õppe ja kasvatuse korraldus

Gaia koolis on õppetöö korraldatud üldõpetuse põhimõtteid järgides.

Üldõpetus ehk keskustamine on õppekavas olevate ainete seostamise viis, mis püüab intellektualismi mõjul killustunud maailmapilti ühendada. Üldõpetus ei vastandu ainesüsteemile, vaid avardab ja muudab viimast elulähedasemaks. Õppeained püsivad ka üldõpetuses, samuti nende tööviisid, kuid need ei esine iseseisvatena, vaid on seotud looduse või pärimuse teemaga, mille ümber lõimitakse kogu õppetegevus.

Üldõpetus on õpetamise viis, mis arendab õpilase vaatlusvõimet, iseseisva töö oskust ja mõtlemist, ergutab fantaasiat ja laiendab tema huvide ringi.

Igal kuul on oma teema, mida käsitletakse kõigis ainetes.

September: Kodu

Oktoober: Mets

November: Pärimused

Detsember: Valgus

Jaanuar: Inimene ja tervis

Veebruar: Eesti ja maailm

Märts: Loomad

Aprill: Vesi

Mai: Maa

Igal kuul on alateemad, mis võivad olla klassiti erinevad.

 

Gaia Koolis toetatakse õpet läbi praktilise tegevuse ja mängu. Õppetöö läbiviimise aluseks on aastane rütm, mis põhineb rahvuslikel traditsioonidel ning loodusrütmidel. Kooli õppetöö on korraldatud lapsekeskselt. Võimalusel kasutatakse tsükliõppe metoodikat, andes võimaluse läbida üks teema tervikuna. Samuti seatakse eesmärgiks siduda erinevate õppeainete sisu ning rakendada õppetöös võimalikult suurel määral praktilisi tegevusi. Võimalusel korraldatakse osa tunde praktikute juures (kunstitundide puhul nt sepikoda, kunstniku ateljee vms).

Loodustundide raames minnakse võimalikult tihti matkadele ning uurimisretkedele selleks pädeva inimese juhtimisel. Looduse tundmisel on kogukonnakoolis oluline roll. Ajalootundide raames külastatakse regulaarselt Eesti muuseume, arhitektuurimälestisi jms.

Reaalainete tunde seotakse igapäevaste eluks vajalike oskustega. Kahe võõrkeele õpe algab I kooliastmes. Koolis peetakse oluliseks mängu ning kogu õppetöö on I kooliastmes seotud mänguga. Lapsed õpivad mängides ja avastades. Tundides on antud roheline tee laste loomingulisuse avamisele.

Õppetöö käigus teadmiste omandamiseks on oluline roll positiivsel atmosfääril, vabatahtlikkusel ja rühmatöödel. Õpetaja on pigem sõbra ja teejuhi rollis, mitte vaid faktiteadmiste ja ainutõe edastaja. Vanematele õpilastele antakse võimalus õpetada nooremaid.

Gaia Koolis kasutatakse võimalikult palju õuesõppe ja avastusõppe elemente. Kooli kasutuses on aed, kus toimub palju loodusõpetuse tunde. Toimub aastaringi jälgimine aias, lastega koos tehakse aiatöid.

Gaia Kool järgib õppetöö korraldamisel aastast rütmi, aastaaegade rütmi, nädala rütmi ja ööpäevast rütmi.

Aasta rütmi sisseviimisel järgib kool Eesti rahvakalendri tähtpäevi. Au sees on riiklikud pühad ja tähtpäevad (nt Eesti Vabariigi sünnipäev). Tunnustatud on Eesti kultuuriruumis juurdunud kristlikud traditsioonid (nt jõulud), arvestatakse võimalusel teiste kultuuride tähtpäevadega (nt volbriöö), tähistatakse pööripäevasid. Peamine põhimõte on lähtuda tegevuste planeerimisel looduse rütmidest, mida arvestatakse võimalusel õppetöö korraldamisel (aktiivne tegutsemise periood valgel ajal, rahulikum talvel).

Õppetöö algab 1. septembril. Järgnevad tähtpäevad:

  • 21.  september – pööripäev
  • 29.  september – mihklipäev (lõikusaeg, kuni mihklipäevani toimub õpe tihti väljas, viibitakse palju kooliaias)
  • 10.  november – mardipäev
  • 25.  november – kadripäev
  • 21.-24.  detsember – valgusepüha; pööripäev; jõulud
  • 17.  jaanuar – tõnisepäev (taliharjapäev)
  • 21.  märts – pööripäev
  • märts-aprill – kevadpühad e lihavõtted
  • 1.  mai – Kevadpüha e volbripäev
  • 21.-24. juuni – suve algus; jaanipäev

Tähtpäevade loetelu ning nende läbiviimise traditsioonid täpsustuvad koolielu praktika käigus.

Rütmi, ning eriti aastase rütmi järgimine koolis on oluline, kuna tänapäevases maailmas on aja mõiste suures osas erinev sellest, kuidas tajuti aega möödunud aastatuhandete jooksul. Tänapäeval on elus ja koolis kõige tähtsam ajaühik minut. Õpilaste koolitulekut mõõdetakse minutilise täpsusega.  Õppetund kestab 45 minutit ning selle aja jooksul tuleb erinevatel lastel omandada kindel kogus teadmisi. Gaia Kool püüab igati vältida õppetöös sellist ülesandepüstitust. Kool soovib vältida minuti ületähtsustamist ning järgida pigem loomulikke ööpäevaseid, nädalasi ning aastaseid rütme, seda eriti algklassides.

Kool keskendub oma tegevuses igapäevasele rütmile, mis moodustab nädalase rütmi. Nädalad moodustavad rütmi ühest tähtpäevast teiseni. Iga tähtpäev on oma olemuselt pidu. Nii moodustab kooliskäimine turvalise seikluse, kus teatud ajaperioodi järel on taas toimumas uus ja huvitav sündmus. Lähtutakse põhimõttest, et koolielu tegevus toimub ühest sündmusest järgmiseni. Pidulike sündmuste vahel on rahuliku tegevuse perioodid, kus valmistutakse järgmiseks ürituseks. Võimalusel seotakse pidustustega ka õpitavaid aineid; sündmusi tähistatakse kontsertide, etenduste, avalike arutelude või muude koosviibimistega, kuhu on oodatud ka kõik lapsevanemad. Õpilased ise osalevad võimalikult palju tähtpäevade ja ürituste korraldamisel, seda õpetajate juhendamisel ja suunamisel, olles eelnevalt tutvunud ka vastava kalendri tähtpäeva traditsioonidega.

Õppeaastas on 35 õppenädalat, kokku 175 koolipäeva, mis on jaotatud viieks perioodiks. Kooliaasta algab 1. septembril. Kooliaastas on mitu vaheaega, vaheaegade täpsed ajad määratakse eelmise õppeaasta 1. aprilliks.

Gaia Kool võib suvevaheajal korraldada täiendava õppega seotud tegevusi, arvestades, et põhiharidust omandavale õpilasele on tagatud vähemalt 8 järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppega seotud tegevustest. Kokkuleppel lapsevanematega planeeritakse õppetöö korraldust suvelaagrite vormis.

Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunni pikkus on tavapäraselt 45 minutit. Lähtuvalt õppetöö iseloomust võib õppetunde läbi viia paaristundidena. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna. Õpetaja planeerib projekt-, õues- ja muuseumiõppe ning ekskursioonid ja õppekäigud õppeaasta alguses; lisab need oma töökavadesse, arvestusega, et need koos tavaõppega ei ületaks lubatud nädalakoormust ja toimuksid õppeaasta sees.

Vahetundide pikkus on vähemalt 10 minutit, söögivahetunni pikkus 45 minutit. Koolipäeva algusaeg kehtestatakse kooli kodukorras.

Koolipäev algab enamasti hommikuringiga, kus iga õpilane saab väljendada oma ootsuedi päevale ning arutatakse läbi päevakajalised teemad.

I kooliastmes on õppe- ja kasvatustegevus korraldatud nii ainetundidena kui üldõpetusliku tööviisi põhimõtteid järgides, erinevaid õppeaineid lõimitakse teemapõhiselt.

Kuna klassides on vähe lapsi, siis on võimalik arvestada kõigi vajadustega. Õpetaja jälgib, et õppekavas ette nähtud õppetöö läbitakse aasta jooksul nii, et kevadel on kõik õpilased aastakava omandanud. Vajadusel luuakse kooli juurde pikapäevarühm.

1.7 Hindamise korraldus

Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse Gaia Koolis mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja –viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.

Hindamise eesmärgid on:

1) toetada õppija arengut;

2) anda tagasisidet õppija õppeedukuse kohta;

3) innustada ja suunata õppijat sihikindlalt õppima;

4) suunata enesehinnangu kujunemist; suunata ja toetada õppijat edasise haridustee valikul;

5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

6) toetada kujundava hindamise ja enesehindamise põhimõtteid kasutades enesemääratluspädevust;

7) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

Gaia Koolis kasutatakse kujundava hindamise põhimõtteid. Kujundav hindamine on õppe kestel toimuv suulises või kirjalikus vormis hindamine, mille käigus õpetaja või õpilane analüüsib õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist. Kujundava hindamise abil saab õppija tagasisidet oma arengu, seniste tulemuste ja vajakajäämiste ning üldpädevuste saavutamise kohta.

Õpetaja ülesanne on innustada ja suunata õpilast edasisel õppimisel ning kavandada edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta.

Põhikooli I kooliastmel kasutatakse õpilase hindamisel kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid, millel puudub numbriline ekvivalent. Õpilase koolist lahkumisel tuleb jooksva õppeaasta sõnalised hinnangud, mis on aluseks õpilase järgmisse klassi üleviimisel, teisendada alljärgnevasse hindeskaalasse:

 

Sõnaline lühihinnang              Töö sooritus %-des                Hindeskaala

suurepärane                                       97 -100                                   5

väga hea                                              90 – 96                                    5

hea                                                        75 – 89                                    4

rahuldav                                              66 – 74                                   3

kasin                                                    50 – 65                                    3

puudulik                                              20–49                                     2

nõrk                                                       0–19                                       1

 

II kooliastmes kasutatakse õpitulemuste kohta tagasiside andmiseks nii tähtsüsteemis kui ka sõnalist  hindamist.

Täheliselt hinnatakse õpitulemusi kuuepallisüsteemis, kus hinne “A” on “suurepärane”, hinne “B” – “väga hea”, hinne “C” – “hea”, hinne “D” – “rahuldav”, hinne “E” – “kasin”, hinne “F”  – “puudulik”.

  • Hindega “A” hinnatakse vaadeldava perioodi võ temaatika õpitulemuste saavutatust, kui need vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „A”, kui õpilane on saanud 97-100 % maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
  • Hindega “B” hinnatakse vaadeldava perioodi võ temaatika õpitulemuste saavutatust, kui need vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „B”, kui õpilane on saanud 90- 96 % maksimaalselt võimalikust punktide arvus
  • Hindega “C” hinnatakse vaadeldava perioodi või temaatika õpitulemuste saavutatust, kui need vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „C”, kui õpilane on saanud 75- 89 % maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
  • Hindega “D” hinnatakse vaadeldava perioodi võ temaatika õpitulemuste saavutatust, kui need võimaldavad õpilasel edasi õppida ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „D”, kui õpilane on saanud 66-74 % maksimaalselt võimlikust punktide arvust.
  • Hindega “E” hinnatakse vaadeldava perioodi või temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, kuid omandatud oskused ja teadmised pole piisavad, et edaspidi oluliste raskusteta hakkama saada. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „E” , kui õpilane on saanud 50- 65 % maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
  • Hindega “F” hinnatakse vaadeldava perioodi või temaatika õpitulemuste saavutatust, kui need ei võimalda hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „F”, kui õpilane on saanud alla 50 % maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse Gaia Koolis mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja –viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.

Hindamise eesmärgid on:

1) toetada õppija arengut;

2) anda tagasisidet õppija õppeedukuse kohta;

3) innustada ja suunata õppijat sihikindlalt õppima;

4) suunata enesehinnangu kujunemist; suunata ja toetada õppijat edasise haridustee valikul;

5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

6) toetada kujundava hindamise ja enesehindamise põhimõtteid kasutades enesemääratluspädevust;

7) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

Gaia Koolis kasutatakse kujundava hindamise põhimõtteid. Kujundav hindamine on õppe kestel toimuv suulises või kirjalikus vormis hindamine, mille käigus õpetaja või õpilane analüüsib õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist. Kujundava hindamise abil saab õppija tagasisidet oma arengu, seniste tulemuste ja vajakajäämiste ning üldpädevuste saavutamise kohta.

Õpetaja ülesanne on innustada ja suunata õpilast edasisel õppimisel ning kavandada edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna

sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja

valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta.

Põhikooli I kooliastmel kasutatakse õpilase hindamisel kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid, millel puudub numbriline ekvivalent. Õpilase koolist lahkumisel tuleb jooksva õppeaasta sõnalised hinnangud, mis on aluseks õpilase järgmisse klassi üleviimisel, teisendada alljärgnevasse hindeskaalasse:

 

Sõnaline lühihinnang              Töö sooritus %-des                Hindeskaala

suurepärane                                       97 -100                                   5

väga hea                                              90 – 96                                    5

hea                                                        75 – 89                                    4

rahuldav                                              66 – 74                                   3

kasin                                                    50 – 65                                    3

puudulik                                              20–49                                     2

nõrk                                                       0–19                                       1

 

II kooliastmes kasutatakse õpitulemuste kohta tagasiside andmiseks nii tähtsüsteemis kui ka sõnalist  hindamist.

Täheliselt hinnatakse õpitulemusi kuuepallisüsteemis, kus hinne “A” on “suurepärane”, hinne “B” – “väga hea”, hinne “C” – “hea”, hinne “D” – “rahuldav”, hinne “E” – “kasin”, hinne “F”  – “puudulik”.

  • Hindega “A” hinnatakse vaadeldava perioodi võ temaatika õpitulemuste saavutatust, kui need vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „A”, kui õpilane on saanud 97-100 % maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
  • Hindega “B” hinnatakse vaadeldava perioodi võ temaatika õpitulemuste saavutatust, kui need vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „B”, kui õpilane on saanud 90- 96 % maksimaalselt võimalikust punktide arvus
  • Hindega “C” hinnatakse vaadeldava perioodi või temaatika õpitulemuste saavutatust, kui need vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „C”, kui õpilane on saanud 75- 89 % maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
  • Hindega “D” hinnatakse vaadeldava perioodi võ temaatika õpitulemuste saavutatust, kui need võimaldavad õpilasel edasi õppida ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „D”, kui õpilane on saanud 66-74 % maksimaalselt võimlikust punktide arvust.
  • Hindega “E” hinnatakse vaadeldava perioodi või temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, kuid omandatud oskused ja teadmised pole piisavad, et edaspidi oluliste raskusteta hakkama saada. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „E” , kui õpilane on saanud 50- 65 % maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
  • Hindega “F” hinnatakse vaadeldava perioodi või temaatika õpitulemuste saavutatust, kui need ei võimalda hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „F”, kui õpilane on saanud alla 50 % maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

1.8 Pädevused

Pädevused jagunevad üld- ja valdkonnapädevusteks. Üldpädevused on loomult aineülesed ja nende arendamine on kõigi ainevaldkondades toimuva õppe ühine eesmärk. Vastavalt riiklikule õppekavale on üldpädevused:

  • kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdiskultuuri sündmustega, väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid;
  • sotsiaalne kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
  • enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme;
  • õpipädevus – suutlikkus organiseerida õpikeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi;
  • suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, viisakalt ja asjakohaselt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;
  • matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;
  • ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke, koostada plaane ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske;
  • digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ja hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutades probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

 

Õpetaja töökava koostamise ja selle elluviimise kaudu loob õpetaja tingimused Gaia Kooli õppekavas määratud pädevuste saavutamiseks.

 

Üldpädevuste ja õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused.

 

Gaia Kooli ülesandeks on toetada järgmiste valdkonnapädevuste kujunemist:

– looduspädevus – suutlikkus orienteeruda elus- ja eluta looduse nähtustes, nendega seonduvates seaduspärasustes, loodusteaduslikes teadmistes ja mõtteviisides; loodushoidlik ellusuhtumine. Looduspädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena loodusõpetus, läbiv teema: Keskkond ja säästev areng;

– sotsiaalne pädevus – suutlikkus orienteeruda ühiskonnaelus; kaasaja ning mineviku ühiskondlike nähtuste ja arengute mõistmine, valmisolek toetada demokraatlikke muudatusi ühiskonnas. Sotsiaalse pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena inimeseõpetus, kunst, muusika; läbivad teemad: Keskkond ja säästev areng, Turvalisus ning Tööalane karjäär ja selle kujundamine;

– refleksiooni- ja interaktsioonipädevus: suutlikkus mõista ja hinnata iseennast ja inimestevahelisi suhteid vastavalt kultuurinormidele, valida sobivat käitumisviisi, järgida terveid eluviise, lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ja inimsuhetes tekkivaid probleeme. Refleksiooni- ja interaktsioonipädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena inimeseõpetus, kehaline kasvatus, läbivad teemad: Turvalisus ning Tööalane karjäär ja selle kujundamine;

– kommunikatiivne pädevus – suutlikkus keele vahendusel mõista, talletada, edastada, vahetada, tõlgendada ja luua tekste. Kõige laiemalt tähendab kommunikatiivne pädevus suutlikkust suhelda erinevates situatsioonides ning teemadel suulises ja kirjalikus vormis. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena eesti keel, võõrkeeled; kõik õppeained oma mõistestiku ja tekstidega, läbiv teema: Infotehnoloogia ja meedia;

– tehnoloogiapädevus – suutlikkus mõista tehnoloogia arengust tingitud muutusi inimeste töö- ja eluviisis, toimida kaasaja kõrgtehnoloogilises maailmas, olla säästlik ressursside kasutaja. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena tööõpetus, loodusained, matemaatika, läbivad teemad: Keskkond ja säästev areng, Tööalane karjäär ja selle kujundamine ning Infotehnoloogia ning meedia;

– kultuuripädevus – suutlikkus orienteeruda kultuuris, nautida kunstiloomingut, kasutada kunstivahendeid loominguliseks eneseväljenduseks ja -teostuseks. Kultuuripädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena eesti keel, võõrkeeled, ajalugu, muusika, kunst, tööõpetus, kehaline kasvatus, läbiv teema: Infotehnoloogia ning meedia;

– matemaatikapädevus – suutlikkus opereerida mis tahes objektidega sel viisil, et vaadeldakse nendevahelisi suhteid ja nende mudeleid formaliseeritult. Matemaatikapädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena matemaatika, loodusõpetus, läbiv teema: Infotehnoloogia ning meedia.

1.9 Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted

Projektõpe on tänuväärne õppemeetod erinevate kasvatuseesmärkide, läbivate teemade, ainevaldkondade ning õppeainete praktilisel ja elamuslikul lõimimisel. See toetub erinevate õppetervikute ühisosale ja lisab õppele lisaväärtust. Lõimingu saavutamiseks korraldab Gaia Kool õpet ja kujundab õppekeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust projektõppena.

Ainetevaheliste, ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide eelistusteks lähtuvalt kooli õppesuundadest ja eesmärkidest on:

1) keeleõpe;

2) loodusharidus ja keskkonnakaitse;

3) õpingute sidumine õppija igapäevase eluga, ettevalmistus elukestvaks õppeks;

4) rahvakultuuri tundmaõppimine.

Ainetevaheliste ja ülekooliliste projektide ettevalmistus on kooli õppekava elluviimise loomulik osa. Selle tagab kooli aastakalendri valmimine õppeaasta alguseks ning seda aitavad läbi viia iganädalased õpetajate koosolekud, töörühmade nõupidamised ning pidev tihe koostöö lastevanematega.

Planeeritud ainetevahelisteks ja ülekoolilisteks projektideks on iga-aastane laat, perioodiliselt korraldatavad matkad, teemapäevad ning koolis ühiselt tähistatavad peod ning rahvakultuuri tähtpäevad.

Koolidevahelist suhtlust viiakse läbi koostöös teiste riikide koolidega. Peamiste partnerkoolidena näeb Gaia Kool Gaia koolide rahvusvahelist võrgustikku. Koolidevaheliste projektide raames toimub intensiivne keeleõpe.

1.10 Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus

Õpilaste nõustamiseks ja nende arengu jälgimiseks on töötatud välja põhimõttelised lähtekohad, mida pidevalt täiendatakse. Kaks korda aastas viiakse läbi individuaalsed arenguvestlused, milles osalevad nii õpetajad kui lapsevanemad. Vestluste kaudu ollakse õpilasele toeks tema arengus.

 

Vestluse käigus hinnatakse järgmisi parameetreid: akadeemiline tase; võimekus; tööoskused; omandamise tempo; huvitatus; tahe ja enesedistsipliin; integreeritus klassi; suhtumine kaasõpilastesse. Analüüsi käigus pööratakse tähelepanu tekkinud probleemidele ja analüüsitakse nende põhjuseid ning koos püütakse leida neile lahendused. Õpilaste kohta peetakse koolis individuaalse arengu kaarte.

 

Lisaks toimuvad koolis vastavalt vajadusele ainealased konsultatsioonid ja parandusõppetunnid. Konsultatsioonide ning parandusõppetundide käigus saab suunata õpilase arengut, ületada võimalikke mahajäämusi ning ergutada individuaalset arengut.

Õppe ja kasvatuse korralduse kohta saab teavet kooli kodulehelt, klassitundides, lastevanemate koosolekul ning koolikogukonna ühistegevustel. Operatiivinfo edastab aineõpetaja, klassijuhataja või kooli juhtkond lastevanematele e-kirja teel, kasutades vastavaid meililiste.

1.11 Õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted

Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes.

 

Gaia Koolis:

1) märgatakse iga lapse individuaalseid vajadusi ja kaardistakse vajalikud koostöövõimalused tugisüsteemi spetsialistide ja aineõpetaja või klassijuhatajaga;

2) tehakse õpetajatele, vanemale ja juhtkonnale ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega.

 

Sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest tehakse talle muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Nende muudatuste tegemisse kaasatakse õpilase vanem(ad). Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga, koostatakse muudatuste rakendamiseks individuaalne õppekava.

 

Õpilase nõustamise ja õpiabi osutamise eesmärgil toimuvad vajadusel koolis:

  • õpilaste arenguvestlused;
  • ainealased konsultatsioonid;
  • õpiabi rühmad;
  • pikapäevarühmad.

 

Koolijuht või tema volitatud koolitöötaja otsusel võib haridusliku erivajadusega õpilasele rakendada käesolevas peatükis sätestatud meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust, sealhulgas tugispetsialisti teenus, individuaalne juhendamine, õpiabi töös regulaarne osalemine, individuaalse õppekava rakendamine, pikapäevarühma vastuvõtmine ning vanema nõusolekul õpilase üleviimine spetsiaalsesse rühma või klassi;

Õpiabirühma võetakse vastu ajutiste ainealaste õpiraskustega ja väljakujunemata õpioskustega õpilane, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita kooli õppekava nõudeid või kes vajab õpioskuste ja –harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust. Õpiabirühma tunnid toimuvad vastava ainetunni ajal, milles õpilasel täheldatakse raskusi. Vajadusel viiakse tunde läbi ka pärast õppetunde.

Nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul rakendatakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks järgmisi meetmeid:

  • terviseseisundist tulenevat koduõpet,  ühele õpilasele keskendatud õpet õi individuaalset õppekava,
  • põhikooli riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste asendamist või vähendamist või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamist.

Õppe korraldamisel ja meetmete rakendamisel nõustamiskomisjoni soovituste kohaselt jätkame õpilase arengu ja toimetuleku jälgimist. Nõustamiskomisjoni määratud tähtaja lõppemisel või vähemalt korra õppeaastas hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega nõustamiskomisjoni soovitatud õppekorralduse või meetmete rakendamise mõju õpilase arengule ja toimetulekule ning teeb selle põhjal ettepanekud edasiseks tegevuseks, sealhulgas täiendavate uuringute läbiviimiseks või uute soovituste saamiseks nõustamiskomisjoni poole pöördumiseks.

Meetme rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut. Meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kõik meetme rakendamisel osalenud õpetajad ja tugispetsialistid vähemalt kord õppeaastas õpilase arengut ja toimetulekut ning esitavad omapoolsed soovitused. Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekud vanemale ja vajaduse korral kooli juhatajale edasisteks tegevusteks:

  • meetme rakendamise lõpetamine;
  • meetme rakendamise jätkamine samal või tõhustatud viisil;
  • meetme vahetamine või muu meetme lisamine;
  • täiendavate uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialisti või nõustamiskomisjoni poole pöördumise soovitamine.

 

Haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil dokumenteeritakse

  • haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused;
  • õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta;
  • kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning
  • nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed.

Individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud koolis määrab koolijuht.

1.12 Õpilaste vastuvõtt

Kooli vastuvõtmise eelduseks on lapsevanema sooviavaldus ning lapse kooliküpsus. Lapse vastu võtmise kooli otsustab direktori poolt määratud vastuvõtukomisjon lapse ja lapsevanemaga toimunud vestluse, lapse kooliküpsuse ja eelregistreerimise järjekorra alusel.
Ka vanematesse klassidesse vastuvõtmisel otsustab vastuvõtmise direktori poolt moodustatud komisjon õpilase tervikliku arengu põhjal.

1.13 Õpetaja töökava koostamise põhimõtted

Töökava on dokument, mille alusel toimub õppetöö õppetunnis. Iga õpetaja koostab aasta alguses või enne ainetsükli algust töökava, mis arvestab klassi omapära ja suundumust, kooli arengusuunda ja eripära, õpilaste vaimseid ja kooli materiaalseid ressursse.

Töökavas täpsustatakse kooli õppekava üldosas ja ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja –materjale, õpetajatevahelist koostööd ning õppeaasta üldtööplaani.

Töökavas on õppesisu liigendatud ulatuslikumate õppeteemade järgi. Näidatud on olulisemad alateemad, käsitletavad põhimõisted, kasutatavad meetodid, õppekirjandus jm õppematerjal; oodatavad õpitulemused ja nende kontrollimise/hindamise aeg ning moodused. Töökava õppesisu osas kavandatakse täpselt eesmärgistatud õppeülesanded õpitulemuste saavutamiseks.

Õpetaja töökava sisaldab järgmisi valdkondi:

  • aeg
  • teema (alateemad),
  • õpitulemused,
  • meetodid (IKT kasutamine, õppemeetodid, õppekeskkond);
  • õppeaine lõmimise võimalused,
  • läbivate teemade käsitlemise võimalused.

 

Vanema nõusolekul ja kooli otsusel koostatakse õpilasele individuaalne ainekava, kui tema suutlikkus antud aines on klassi tasemest märkimisväärselt madalam või ka kõrgem (PGS § 48). Individuaalses ainekavas võib sätestada erisusi õppekorralduses, õppesisus ning hindamises.

Õpetaja kasutab õppekava vastutustundlikult ja loovalt ning lähtub oma igapäevategevuses õppekava aluseks olevatest õpetuse ja kasvatuse põhimõtetest. Õpetajate kogemused töökavade teostamisel on üheks aluseks kooli õppekava uuendamisel.

1.14 Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

Kooli õppekava arendamisel ja uuendamisel on oluline pidev õpilaste õpihuvi hoidmine, kaasaegsete õpikäsituste rakendamise tagamine, elukeskse ja innovatiivse õppeprotsessi kujundamine, ühiskonnas toimivate muutustega arvestamine.

 

Õppekava koostamisel osalevad kõik õpetajad. Õppekava täitmist jälgib iga aineõpetaja oma aine lõikes ja see peegeldub töökavas. Kooli juhtkond koostöös õpetajatega jälgib ainekavade sobivust ning vajadusel algatab nende uuendamise või täiendamise. Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks, täiendamiseks kooli hoolekogule ja nõukogule.

Styling Reset settings
Demo Site
Layout Style
Colors
  • Base 1
  • Base 2
  • BG color
Background
Fonts (630+ fonts available in admin panel)