Õppekava

Üldosa

1.1 Sissejuhatus

Käesolev õppekava on koostatud toetudes põhikooli riiklikule õppekavale ning Gaia hariduse alusväärtustele. Riikliku õppekava tuumaks on üldpädevused, mille arendamist peab toetama kogu õppeprotsess. Rõhuasetus on õpetamise asemel õppimisel, mida toetab kujundav hindamine. Peetakse oluliseks, et õpe oleks korraldatud õpilase tervisest ja jõuvarudest lähtuvalt ning kasutataks õpilaste individuaalseid eripärasid arvestavat metoodikat. Õppekavas on lisaks füüsilisele õppekeskkonnale rõhutatud sotsiaalse ja vaimse õppekeskkonna tähtsust õpilase arengus (www.oppekava.ee).

Gaia Kooli õppekava koostamise aluseks on:
✓ Eesti Vabariigi põhikooli riiklik õppekava,
✓ „Põhikooli ja gümnaasiumiseadus“,
✓ „Erakooliseadus“,
✓ MTÜ Gaia Hariduse Selts põhikiri,
✓ Gaia hariduse põhimõtted ja väärtused,
✓ Gaia Kooli arengukava,
✓ Gaia Kooli töötajate ja lapsevanemate soovid, taotlused ja kokkulepped,
✓ Gaia Kooli ressursid
✓ Gaia Kooli põhikiri

Õppekava olulised väärtused tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste üld deklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis, Gaia Hariduse rahvusvahelises õppekavas ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustame üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi.
Kooli õppekava koostamises osalevad kõik koolis õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud ning vajadusel teised koolitöötajad. Kool kaasab õppekava koostamisse õpilasi, lapsevanemaid ja teiste huvirühmade esindajaid.
Õppekava toetab kooli missiooni ning visiooni elluviimist.

1.2 Kooli väärtused ning õppe- ja kasvatuseesmärgid

Gaia Kool lähtub oma väärtussüsteemis inimese ja looduse harmoonilise kooseksisteerimise põhimõtetest, mis baseeruvad Gaia hariduse alusväärtustel (www.gaiaeducation.org).
Gaia nimi pärineb Kreeka mütoloogiast, kus Gaia on Maa ning elujõu lätte sümboliks.

Gaia Kooli väärtused on korrastatud Gaia haridusprogrammi nelja suurt valdkonda – maailmavaatelist, majanduslikku, ökoloogilist, sotsiaalset – arvestavalt. Nii põhineb kool neljal baasväärtusel, mis jagunevad alljärgnevalt:
Maailmavaade – väärtuseks on koostöö.
Majandus – väärtuseks on muutuste juhtimise julgus.
Ökoloogia – väärtuseks on jätkusuutlikkus.
Sotsiaalsus – väärtuseks on individuaalsuse toetamine.

Koolikogukonna koostöös on välja töötatud Gaia Kooli väärtuste mandala, mis ilmestab kooskasvamise protsessi spiraalset arengut ning sel teel kohatavaid väärtuseid.

Gaia väärtuste mandala 

Gaia kooli visoon:

Gaia Kool on gaia hariduse põhimõtteid (jätkusuutlik eluviis, hool Maa ja inimese eest) järgiv üldhariduskool, kus on loodud arengu keskkond, mis toetab õpilaste võimekust olla suurepäraste koostööoskustega, järgida jätkusuutliku eluviisi põhimõtteid ning kanda vastutust enda ja maailma eest.
Gaia Kooli visioon on kokku võetav hüüdlausena: terve inimene, terve kogukond, terve maailm!

Gaia Kooli missioon:

Gaia Koolis lähtutakse õppe korraldamisel iga õpilase individuaalsetest vajadustest ning kooli õppesuundadeks on loodusõpe ja pärmuskultuur, mis toetavad ainete lõimingut.

Kool toetab sellise inimese kujunemist, kes tunnetab end Maa (Gaia) kodanikuna. Inimene on oma valikutes alati ja tingimusteta vaba, kuid selle vabadusega kaasneb vastutus nii enda kui Maa eest.
Kooli väärtuste kandjad õppetegevuse raames on kooli õpetajad. Tähtis on õpetajate omavaheline koostöö ning lapse, lapsevanemate ning õpetajate koostöö. Oluliseks peetakse, et lapsevanemad aktsepteerivad kooli poolt kinnitatud väärtushinnanguid ning kooli ja kodu vahel on usaldussuhe. Õpetajate koostöövormiks on korrapäraselt aset leidvad töökoosolekud
ning Õpetajate Nõukogu koosolekud, kus arutatakse õppetöö korraldusega seotud küsimusi.
Gaia kooli kogukond koosneb õpilastest, koolipersonalist ja lapsevanematest, kes tegutsevad ühises ja ühtses väärtusruumis. Selline koostöö nõuab igalt kogukonna liikmelt avatust, vastutust, partnerlust, austust, usaldust ja sallivust ja see loob arengut toetava koolikultuuri. Iga Gaia kooli kogukonna liige on ühise väärtusruumi hoidja ja toimib vastavalt väärtuskokkulepetele.
Gaia Kool on kogukonnakool. See tähendab, et laste, perede ja kooli kogukonna vahel on tihe  koostöö. Samuti toimub koostöö ümbruskonna kogukonnaga. Lapsi kaasatakse kogukonna tegemistesse ning näidatakse eeskujudele toetudes, et hool Maa eest algab oma kodukoha eest hoolitsemisest.

Sõnastatud on alljärgnevad väärtuseesmärgid:
– Koolis toimub vabaduse ehk vastutuse kasvatus.
– Lapsel on usk endasse ja oma maailmapilti.
– Laps on koostöövõimeline, ta austab elu ja on tolerantne.
– Laps tunneb oma tugevaid külgi ning neid on koolis arendatud.

Peamiseks kasvatuseesmärgiks on õnneliku, endaga rahul oleva, kaasinimestest ja keskkonnast hooliva inimese arenguks võimaluste loomine, mis on kokkuvõetav põhimõttes:
terve inimene, terve kogukond, terve maailm.
Kõigis kooliastmetes on eesmärgiks ennast juhtiva inimese arengu toetamine.

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes
Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega.
Esimeses kooliastmes keskendutakse:
1) kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele;
2) positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisse;
3) õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;
4) eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele;
5) põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;
6) õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II kooliastmes
Gaia Kooli teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate õppijate kujunemine. Õppetöös on oluline äratada ja säilitada õpilaste huvi õppekavaga hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu.
Teises kooliastmes keskendutakse:

1) õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada;
2) huvitegevusvõimaluste pakkumisele;
3) õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele;
4) õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III kooliastmes
Kolmandas kooliastmes on õppe ja kasvatuse põhitaotlus aidata õpilastel kujuneda vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida.

Kolmandas kooliastmes keskendutakse:
1) õpimotivatsiooni hoidmisele;
2) õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes;
3) erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele;
4) pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele, eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele;
5) õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele;
6) õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.

Õpetuses rakendatakse mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldavad murdeikka jõudvatel õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktilise eluga ning aitavad toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja tegutsemisega
uutes rollides. Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni.

Gaia Koolis toetatakse õpilaste kehalist arengut kehalise kasvatuse raames, kus lähtutakse liikumisõpetuse põhimõtetest.
Liikumisõpetus toetab õpilase kujunemist, kellel on:
• mitmekülgsed liikumisoskused ja -kogemused;
• oskused oma kehalisi võimeid arendada;
• harjumus regulaarselt liikuda, et hoida ja tugevdada tervist;
• oskus tajuda ennast kultuuri kandja ja mõjutajana;

• oskused lõdvestuda, taastuda ja keskenduda;
• rõõm ja positiivne kogemus liikumisest.
Erinevaid liikumisharrastusi ning spordialasid on väga palju. Gaia Kooli eesmärgiks on põhikooli raames tutvustada erinevaid spordialasid, tantsu, matkamist, joogat jms, et anda õpilasele võimalus läbi praktilise kogemuse saada erinevaid õppetunde ning leida enda jaoks sobivaimad liikumisharrastused.
On oluline, et liikumisõpetus toetab ennekõike õpilaste positiivse suhtumise väljakujunemist liikumisharrastuste ning kehalise aktiivsuse suhtes.
Liikumisõpetus toetab üleminekut saavutuskesksuselt õpilase sisemise motivatsiooni tekkeni.
Selle asemel, et mõõta erinevaid õpilasi omavahel ühtse skaala abil, võimaldab liikumisõpetuse avaram lähenemine toetada ennast juhtiva ning füüsiliselt ja psüühiliselt terve ja tasakaaluka inimese arengut ja toetab õpilase võimekust võrrelda iseenda eilseid tulemusi tänastega ning jälgida teadlikult oma arengut.
Õpilases välja kujunenud sisemine motivatsioon toetab liikumisharjumuste teket ning nende kestmist kogu elu jooksul. Oluline on anda noorele koolist kaasa mõistmine, et kehaline tegevus on oluline igapäevaelu osa ning võimaldab elada tervet ja kvaliteetset elu.

1.3 Kooli struktuur ja juhtimine

Gaia Kool jaguneb kolme kooliastmesse:
I kooliaste – 1. – 3. klass,
II kooliaste – 4. – 6. klass,
III kooliaste – 7. – 9. klass.

Kooli juhtorganid on alljärgnevad:
– Kooli pidaja MTÜ Gaia Hariduse Selts. Seltsi juhatus valitakse seltsi üldkoosolekul ja esindab seltsi üldkoosolekute vahelisel ajal. Juhatuse ülesanne on osaleda Gaia kooli juhtimises ja jälgida kooli tegevuse vastavust põhikirjale, arengukavale ja õppekavale.
– Kooli Nõukogu liikmed on kooli direktor, õpetajate esindaja, kelle kandidaat valitakse kooli õppenõukogu poolt, 2 lastevanemate esindajat, kelle kandidaadid valitakse kooli lastevanemate üldkoosolekul, kooli pidaja esindaja. Nõukogu töö eesmärgiks on osalemine kooli juhtimises koos kooli pidaja ja juhtkonnaga
– Õppenõukogu (Õpetajate Nõukogu) liikmeteks on kõik kooli õpetajad ja selle ülesanne on kooli tegevuseks vajalike otsuste tegemine vastavalt õppenõukogu pädevusele.
– Õpilasesindus, mille liikmed valitakse õpilaskonna poolt. Selle ülesanne on esindada õpilaste arvamust ning panustada kooli juhtimistegevusse.
Õpetajate koosolek on pedagoogiline arutlev-nõuandev kogu, mille koosseisu kuuluvad kooli juhataja, õppealajuhataja ja kõik õpetajad. Koosolek käib koos vastavalt vajadusele, traditsiooniks on saanud iganädalaste koosolekute pidamine. Õpetajate koosoleku pädevusvaldkonnaks on õppe- ja kasvatusteemad.
Kooli lapsevanemate soovil ja eestvedamisel on võimalik koolile valida Vanemate Kogu, mille liikmeteks on igast klassist 1-2 vanemate esindajat. Vanemate Kogu eesmärgiks on kooli juhtorganite toetamine ning nõustamine.
Gaia Koolis on maksimaalne õpilaste arv klassis 20, arvestamata individuaalse õppekava järgi õppivaid lapsi. Vajadusel moodustab kool paralleelklasse, õpperühmi või tasemerühmi.

1.4 Tunnijaotusplaan õppeaineti ja aastati

Õpilaste nädalakoormus põhikoolis on järgmine:
1. klass – 20 õppetundi
2. klass – 23 õppetundi
3. klass – 25 õppetundi
4. klass – 25 õppetundi
5. klass – 28 õppetundi
6. klass – 30 õppetundi
7. klass – 30 õppetundi
8. klass – 32 õppetundi
9. klass – 32 õppetundi

Lubatud õppekoormus koosneb riikliku õppekavaga määratud kohustuslikest tundidest ja kooli poolt valitud valiktundidest. Õpet kavandades ja ellu viies arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks.
Lisatunnid võimaldavad klassi- või aineõpetajal õpitulemuste saavutamiseks vajalike meetodite valiku kaudu pöörata süvendatud tähelepanu üld- ja valdkonnapädevuste saavutamiseks.
Gaia Kool peab oluliseks keeleõpet varases eas, seetõttu on lisatunnid võõrkeeles. Teiseks prioriteediks on loodusaineid. Samuti on tunniplaani lõimitud pärandkultuuri tundmaõppimine.

 

  1. 2. 3. I 4. 5. 6. II 7. 8. 9. III
Eesti keel 7 6 7 20 5 5 5 15 3 2 3 8
Kirjandus   2 2 4 2 2 2 6
Inglise keel (A võõrkeel) 2 3 3 8 3 3 3 9 3 3 3 9
Vene keel (B võõrkeel) 2 2 2 6 3 3 3 9
Matemaatika 3 3 4 10 4 4 5 13 4 4 5 13
Looduseõpetus 1 2 2 5 3 3 3 9 3 3
Geograafia     1 2 2 5
Bioloogia     1 2 2 5
Keemia     2 2 4
Füüsika     2 2 4
Inimeseõpetus 1 1 2 1 1 2 2 1 3
Ajalugu   1 2 3 2 2 2 6
Ühiskonnaõpetus   1 1 1 1 2
Muusika 2 2 2 6 2 1 1 4 1 1 1 3
Kunst ja tööõpetus 3 3 3 9    
Kunstiõpetus   1 1 1 3 1 1 1 3
Käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus   2 2 2 6 2 2 1 5
Kehaline kasvatus 2 3 3 8 3 3 2 8 2 2 2 6
     
KOKKU 20 23 25 60+8

 

25

 

28

 

30

 

73+10

 

30

 

32

 

32

 

90+4

 

 

Valikainete valimisel on lähtutud kooli visioonist ja missioonist, põhikirjalistest eesmärkidest, kooli õppe- ja kasvatustöö üldistest eesmärkidest ja õppesuundadest ning kooli lapsevanemate soovidest.
Valikained
I kooliastme 8 valiktundi jagunevad:
loodusõpetus 2;
inglise keel 5;
eesti keel 1.

II kooliastme 10 valiktundi:
eesti keel 4;
vene keel 3;
loodusõpetus 2;
käsitöö ja kodundus, tehnoloogia 1;

III kooliastme 4 valiktundi:

eesti keel: 2;
loodusõpetus: 1;
inimeseõpetus: 1;

Tunnijaotusplaanis on võimalikud individuaalsed erisused. Õpilase, vanema ja kooli juhataja või juhataja volitatud pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis, keeltekoolis, huvikoolis koolis õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi.

1.5 Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted

Läbivad teemad on võtmepädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade vahelise lõimingu ning koolikeskkonna kujundamise vahendiks. Läbivad teemad on üldistava iseloomuga, olles nõrgalt või üldse mitte seotud kindla õppeaine või ainevaldkonnaga. Läbivad teemad võimaldavad luua ettekujutust ühiskonna kui terviku arengust ning kaasaja aktuaalsetest probleemidest, toetades õpilase suutlikkust oma teadmistes orienteeruda ja neid oma enesemääratlemisel arvesse võtta. Läbivate teemade õpetus realiseerub kogu kooli õppe- ja kasvatuse ning kooliorganisatsiooni toimimise kaudu, põhinedes aineõppel, õpikeskkonna korraldusel ning klassi- ja koolivälisel tegevusel.
Riiklikus õppekavas nimetatud läbivad teemad on järgmised:
1. elukestev õpe ja karjääri planeerimine;
2. keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng;
3. kodanikualgatus ja ettevõtlikkus;
4. kultuuriline identiteet;
5. teabekeskkond;
6. tehnoloogia ja innovatsioon;
7. tervis ja ohutus;
8. väärtused ja kõlblus.

Läbivad teemad Gaia Koolis on allpool kirjeldatud prioriteetsuse järjekorras. Läbivad teemad toetavad kooli visiooni: terve inimene, terve kogukond, terve maailm, elluviimist.

1) Väärtused ja kõlblus
Väärtused ja kõlblus on prioriteetne läbiv teema Gaia Kooli väärtusruumis. Taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli. Toetatakse lapse kujunemist arenenud vastutustundega maailmakodanikuks, kes väärtustab kõrgelt kogukondlikke ning perekondlikke väärtusi. Koostöö kogukonnaga ning koolipere ühistegevused võimaldavad kasvada loomulikult ja praktiliselt vastutustundlikuks ühiskonna liikmeks.

2) Keskkond ja jätkusuutlik areng
Taotletakse õpilase kujunemist vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ja planeeti ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele. Suur osa õppest korraldatakse kooliruumidest väljaspool looduskeskkonnas. Õuesõppel on oluline roll õppetöö korralduses.
Õuesõppe võimalusi kasutades on plaanis viia läbi erinevaid ainetunde. Kooli traditsioonideks on igakevadine mitmepäevane ekskursioon ja igasuvine laager. Kooli kasutada on aed Saku vallas, kus toimuvad igakevadised ja sügisesed aiandustunnid, kus õpitakse tundma taimede kasvatamist ja hooldamist.

3) Elukestev õpe ja karjääri planeerimine
Taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid. Planeeritakse külastada erinevate elukutsete esindajaid nende praktilises töökohas (sepp, kunstnik, põllumees jne) tutvustamaks lastele erinevate elukutsete tahkusid. Samuti külastatakse õppekäikude raames erinevate ametite esindajaid ning proovitakse kätt erinevate praktiliste tööde vallas.

4) Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus
Taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna ja ühiskonna liikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonna liikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Gaia Kool toetab õpilaste omaalgatust ning
loomingulisust läbi mängude, vaba tegevuse ja Õpilasesinduse tegevuse. Koolikogukond planeerib ühiseid üritusi: laagreid, väljasõite, matku. Laste ettevõtlikkust toetatakse juba algastmel. Erinevate ainete lõimimise toel korraldatakse iga-aastast Jõululaata, mille läbiviijateks on lapsed ise vanemate kaasabil. Laada korraldamine aitab lastel tegeleda käsitööga, harjutada rühmatööd, õppida arvutamist, pakkuda oma tooteid ning planeerida teenitud raha kasutamist. Traditsiooniks on saanud igakevadine Vaba Lava, kus õpilased saavad tutvustada oma talente ning tutvustada õpilasettevõtteid. Kool julgustab õpilaste ettevõtlikkuse arengut, toetades uute õpilastoodete arendamist ning ostab kooli meeneteks õpilaste omavalmistatud käsitööd.

5) Kultuuriline identiteet
Taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis. Gaia Koolis on olulisel kohal rahvuslike tähtpäevade tähistamine. Samuti käsitletakse ainete
lõimimise toel erinevate riikide ja rahavaste kultuuri ning kombeid. Kultuuriõpe käib käsikäes keeleõppega. Pärimuskultuuri õpe saab kooli õppekavas eraldi tähelepanu.

6) Teabekeskkond
Taotletakse õpilase kujunemist kriitiliselt mõtlevaks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda analüüsida ning kujundada välja oma arvamuse. Väikesed klassid ning tundides toimuvad arutelud toetavad selle läbiva teema arengut. Lisaks kasutatakse külalisõpetajate tuge arendamaks õpilastes meediakriitilisust.

7) Tehnoloogia ja innovatsioon
Taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. Esimesel kooliastmel arendatakse lastes võimet suhtuda mõistlikult arvutikasutusse ning mõista aja jaotuse olulisust arvutikasutuse ning teiste loovate tegevuste vahel.

8) Tervis ja ohutus
Taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning aitama kaasa tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele. Terve inimese ja terve looduse väärtustamine on läbiv teema erinevates õppeainetes ning kooli väärtustes üldisemalt.

1.6 Õppe ja kasvatuse korraldus

Gaia Kooli õppekava põhineb riiklikule õppekavale ning Gaia hariduse põhimõtetele. Gaia hariduse põhimõtteid kannavad kooli õppesuunad: loodusõpe ja pärimuskultuur. Need ained on lõimitud teiste ainetega. Ka koolielu aastaring, koolis toimuvad projektid, laagrid, matkad,
ekskursioonid ning peod on kantud loodusõppest ning pärimuskultuurist.
Lisaks kahele olulisele õppesuunale on ainete lõimingu raames käsitletud ka ettevõtlusõpet ning informaatika õpet. Ka neid aineid seotakse nii teoreetilise kui praktilise tegevusega teistes ainetundides, kasutades projektõpet.
Kooliaasta on jagatud viieks perioodiks, kus iga perioodi kestus on 7 nädalat. Iga seitsmes nädal on projektinädal, mille raames toimuvad õppekäigud, matkad, laagrid, laadad ja viiakse ellu pikemaid projekte. Iga projektinädal lõppeb ühise tähistamise ehk peoga. Gaia haridusprogrammis peetakse tähistamise kultuuri väga oluliseks, sest inimese harmooniliseks arenguks on oluline lisaks tööle ning pingutusele väärtustada ka ühist rõõmustamist ning
puhkust.
Gaia koolis on õppetöö korraldatud üldõpetuse põhimõtteid järgides.
Üldõpetus on õppetöö korraldus, mille korral õppematerjal pole jaotatud mitte üksikute õppeainete, vaid korraga mitut õppeainet hõlmavate kompleksteemade kaupa.
Üldõpetus ei vastandu ainesüsteemile, vaid avardab ja muudab viimast elulähedasemaks.
Õppeained püsivad ka üldõpetuses, samuti nende tööviisid, kuid need ei esine iseseisvatena, vaid on seotud looduse või pärimuse teemaga, mille ümber lõimitakse kogu õppetegevus.
Üldõpetus on õpetamise viis, mis arendab õpilase vaatlusvõimet, iseseisva töö oskust ja mõtlemist, ergutab fantaasiat ja laiendab tema huvide ringi.
Koolis on igal kuul oma teema, mida käsitletakse kõigis ainetes 1-4 klassini.
September: Kodu
Oktoober: Mets
November: Pärimused
Detsember: Valgus
Jaanuar: Inimene ja tervis
Veebruar: Eesti ja maailm

Märts: Loomad
Aprill: Vesi
Mai: Maa

Igakuise teema läbivaks teljeks on ühe või mitme projekti elluviimine. Projektiks võib olla näiteks raamatu kirjutamine, temaatilise ettekande tegemine, lauamängu tegemine, uurimustöö läbiviimine vms. Ühe kuu jooksul läbi viidavad projektid on seotud kuu teemaga ning toetavad
selle teema käsitlemist, lõimides üldõppe põhimõtteid järgides kokku erinevad ained. Nii näiteks on Inimese kuu raames võimalik õppida tundma inimese kehaosasid ja pereliikmeid erinevates keeltes, uurida koos vanematega oma suguvõsa ajalugu ning teha sel teemal klassis
ettekanne, koostada tervisliku toitumise kokaraamat ning valmistada ühiselt tervislikku toitu ja palju muud. Teema käsitluse raskusaste sõltub laste vanusest ning õppekava teemadest.
Projektõpet mõistetakse Gaia Koolis kui õppekavaga seotud eesmärgistatud õppimist õpiprojektide elluviimise kaudu. Projektõppe eesmärk on võimaldada õpilastel omandada õppekavaga sätestatud teadmisi ja oskusi aktiivsel ning sisemiselt motiveeritud kujul. Seega, projektõppena käsitletakse koolitöö raames tehtavaid õpitegevusi, mis viiakse läbi aineid lõimides. Projektõpe on õpetaja ja õpilaste vaheline ühine õpitegevus, mis seab keskmesse õpilas(t)e huvist lähtuva, kellegi jaoks reaalselt vajaliku projektiteema ja võimaldab arendada innovaatilisust ja loomingulisust, koostööd ja sotsiaalseid oskusi ja annab õpilasele eduelamuse.
Projektõppe ülesehitus erineb traditsioonilisest tunnikavast. Selle asemel, et õpetaja on teadmiste edastaja ning õpilane nende vastuvõtja rollis, tehakse tihti rühmatööd, mille käigus toimub palju intensiivsem omavaheline suhtlemine õpilaste vahel. Õpetaja roll projektõppes on planeerimisprotsessi suunamine, õigete oskusteadmiste ja võtete modelleerimine, rühmatöö oskuste kujundamine.
Suur rõhk projektõppes on ühise töötamise oskuste ja strateegilise planeerimise põhimõtete kujundamisel rühmas. Olulise rolli omandavad diskussioon, läbirääkimised ja argumenteerimine.
Projektõpe keskendub konkreetse teemaderingi sügavuti omandamisele seostatuna reaalse igapäevaelu konteksti. Projektõppe käigus omandavad õpilased uusi käelisi oskusi ja praktilisi kogemusi, mida on kerge transformeerida igapäevaelu situatsioonidesse.

Kõik projektõppe käigus sooritatav on suunatud mingi konkreetse eesmärgi lahendamisele, projekti elluviimisele. Erinevad tegevused (mõõtmine, graafikute joonistamine) on vajalikud suurema projekti elluviimise käigus, ega ole omaette eesmärgiks.
Loodustundide raames minnakse tihti matkadele ning uurimisretkedele selleks pädeva inimese juhtimisel. Looduse tundmisel on kogukonnakoolis oluline roll. Kultuuride uurimise eesmärgil külastatakse regulaarselt Eesti muuseume, arhitektuurimälestisi jms. Reaalainete tunde seotakse igapäevaste eluks vajalike oskustega. Koolis peetakse oluliseks mängu ning kogu
õppetöö on I kooliastmes seotud mänguga. Lapsed õpivad mängides ja avastades. Tundides on antud roheline tee laste loomingulisuse avamisele. Samuti seatakse eesmärgiks siduda erinevate õppeainete sisu ning rakendada õppetöös suurel määral praktilisi tegevusi.
Võimalusel korraldatakse osa tunde praktikute juures (kunstitundide puhul nt sepikoda, kunstniku ateljee vms).

Alates II kooliastmest moodustab kool õpilaste soovide ja huvide põhjal tehnoloogia õpperühmad, millesse jagunedes on õpilastel võimalus valida õppeaineks kas käsitöö ja kodundus või tehnoloogiaõpetus. Õpperühmadesse jagunemine ei ole soopõhine ning kooli õppekava koostamisel võidakse II ja III kooliastmes tehnoloogiavaldkonna õppeaineid õpetada ühendatult nii, et see aitaks kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja annaks nii poistele
kui ka tüdrukutele vajalikul määral teadmisi ja oskusi nii tehnoloogiaõpetuse kui kodunduse ja käsitöö alal.

Õppetöö käigus teadmiste omandamiseks on oluline roll positiivsel atmosfääril, vabatahtlikkusel ja rühmatöödel. Õpetaja on pigem teejuhi rollis, mitte vaid faktiteadmiste ja ainutõe edastaja. Vanematele õpilastele antakse vajadusel võimalus õpetada nooremaid.
Üldõppe ning projektõppe raames on õppekavasse lõimitud eneseväljenduse kunsti tunnid.
Eneseväljenduse kunsti tunnid toetavad Gaia Kooli põhimõtet: „Terve inimene, terve kogukond, terve maailm“. Sünnist alates leiab aset inimese eneseväljendus ning suhtlemine ümbritseva maailmaga. Kool on õpilase arengukeskkond ning koolis on võimalik toetada noore inimese võimekust väljendada end oma elus moel, mis loob terveid inimesi, kogukondasid ja maailmu.
Eneseväljenduse kunsti tunnid hõlmavad tööd erinevate väljendusvahenditega. Võtmesõnaks on lõdvestumine ja lähtumine sisemisest tõetundest. Arendatakse kehalist, mõttelist ja häälelist liikuvust ning ilmekust. Tundides kasutatakse mitmekesist harjutustikku, mille keskmes on tõene enesetaju ja selle kaudu tekkiv vabastatud, loomulik ja mänguline seisund. Töö juurde kuuluvad erinevad harjutused, mängud, improvisatsioonid; treening on mitmekesine hõlmates kärarikkaid hääleharjutusi ja vaheldusrikkaid temposid kehalises ja psühholoogilises mõttes, aga samuti ka vaikust ja keskendumist näilisele paigalseisule.
Eneseväljenduse kunsti tundides on erinevates kooliastmetes seatud erinevad õpieesmärgid ja planeeritud õpitegevused:

1. kooliaste: Korrastatakse rüht ja hingamine. Iga inimene ütleb oma nime. Nimi on lugu, ajalugu, perekond, sõbrad. Nimi on eneseväljendus. Loo jutustamine ja minaolemise tunnetamine õpetab lapsi aru saama iseendast, kaaslastest ja ümbritsevast. Jutustatakse lugusid ja minnakse lugude sisse nii loomadena kui ka iseendana. Teadvustatakse, et meie ümber on teised ja kõigil on oma lugu. Hakatakse kuulama, osa saama. Mängitakse. Lepitakse kokku reeglites, mis võimaldavad olla paljukesi koos samas ruumis.
2. kooliaste: Iga inimene ütleb oma arvamuse. Arvamus kujuneb tasapisi koos isiksusega. Läbi lugude saab öelda oma arvamuse välja nii, et see ei tee kellelegi haiget. Arvamuste üle saab mõtteid vahetada. Miks üks arvab nii ja teine teisiti. Erinevus rikastab ja erinevuse rikkus on soodne pinnas huvitavatele väljunditele. Jagatakse üksteisega kogemusi. Tund algab alati rühi ja hingamise korrastamisega. Lahutamatuks komponendiks on spontaansus, mängulisus, vabadus olla ise, leida oma väljendus. Loomulikult grupis töötades on oluline arvestada teistega, et kõik ikka ühte ruumi ”ära mahuksid”. Läbivateks märksõnadeks on kuulamine, ausus, hingamine, jagamine.
3. kooliaste: Iga inimene on isiksus. Õpitakse seda austama. Proovitakse minna teise inimese sisse, kogeda ja õppida ümberkehastumist. Arendatakse oma kujutlusvõimet. Loetakse proosat ja luulet ning esitatakse seda teiste ees. Otsitakse sisu, mõtet tegevustest ja sõnadest ning iseendast. Õpitakse leidma ja hoidma fookust ning seda muutma. Suudetakse end väljendada valides vastavalt olukorrale selleks parimad vahendid. Osatakse keskenduda ja kuulata.

Gaia Kool järgib õppetöö korraldamisel aastast rütmi, aastaaegade rütmi, nädala rütmi ja ööpäevast rütmi.
Kool keskendub oma tegevuses igapäevasele rütmile, mis moodustab nädalase rütmi. Nädalad moodustavad rütmi ühest tähtpäevast teiseni. Iga tähtpäev on oma olemuselt pidu. Nii moodustab kooliskäimine turvalise seikluse, kus teatud ajaperioodi järel on taas toimumas uus ja huvitav sündmus. Pidulike sündmuste vahel on rahuliku tegevuse perioodid, kus valmistutakse järgmiseks ürituseks. Võimalusel seotakse pidustustega ka õpitavaid aineid; sündmusi tähistatakse kontsertide, etenduste, avalike arutelude või muude koosviibimistega, kuhu on oodatud ka kõik lapsevanemad. Iga õppeperioodi viimane nädal on projektide nädal, mil õppetöö toimub klasside üleselt, huvipõhistes rühmades. Õpilased on võimalikult palju kaasatud projektinädala, tähtpäevade ja ürituste korraldamisse. Projektinädala tundide ja töötubade ning projektide sisu kujundatakse õpilaste ning õpetajate ühistööna.
Õppeaastas on 35 õppenädalat, kokku 175 koolipäeva, mis on jaotatud viieks perioodiks.
Kooliaasta algab 1. septembril. Õppeperioodide vahel on vaheajad.
Gaia Kool korraldab suveperioodil täiendava õppega seotud tegevusi, arvestades, et põhiharidust omandavale õpilasele on tagatud vähemalt 8 järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppega seotud tegevustest. Kokkuleppel lapsevanematega planeeritakse õppetöö korraldus suvelaagri vormis.
Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunni pikkus on tavapäraselt 45 minutit kuid õpetaja võib tunni pikkust vajadusel reguleerida vastavalt töö sisust tulenevale eripärale. Lähtuvalt õppetöö iseloomust võib õppetunde läbi viia paaristundidena. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna. Õpetaja planeerib projekt-, õues- ja muuseumiõppe ning ekskursioonid ja õppekäigud õppeperioodi alguses; lisab need oma töökavadesse, arvestusega, et need koos tavaõppega ei ületaks lubatud nädalakoormust ja toimuksid õppeaasta sees.
Vahetundide pikkus on tavapäraselt vähemalt 10 minutit, söögivahetunni pikkus vähemalt 20 minutit. Koolipäeva algusaeg kehtestatakse kooli kodukorras. Õpetajatel on võimalus kujundada koolipäeva jooksul tundide ning vahetundide vaheldumist ning pikkust vastavalt vajadusele nii, et päeva rütm toetab parimal moel õpilaste arengut.
Koolipäev algab enamasti hommikuringiga, kus iga õpilane saab väljendada oma ootuseid päevale ning arutatakse läbi päevakajalised teemad.
Koolis tegutseb vajadusel pikapäevarühm.

Vajaduse tekkides võib kool korraldada õppetöö distantsõppe põhimõtteid järgides.
Distantsõpe on kooli poolt korraldatud juhendatud e-õpe. Distantsõpe võib olla osaline või täielik. Kool informeerib kõiki osapooli õigeaegselt distantsõppe korraldusest ning selle kehtestamisel antakse võimalusel kõikidele osapooltele mõistlik aeg ettevalmistusteks.

Distantsõppe ajal kohandatakse õppetöö korraldust ja mahtu vastavalt õpilaste vajadustele ja võimalustele.

1.6.1 Loodusõpe

Gaia Kooli üheks kandvaks õppesuunaks on loodusõpe. Loodusõppe tegevused toimuvad lõimituna teiste ainetega lisana loodusharidust pakkuvatele ainetundidele.
Loodusõpe toimub reeglina praktilise õppe käigus pikemate matkadena, laagritena, õppekäikudena, mis toimuvad enamasti projektinädalal. Lisaks viiakse regulaarselt läbi õuesõppetunde kogu kooliaasta jooksul.

Õuesõpe on õppimine ehedas keskkonnas vahetu kogemise, isetegemise ja kogetu teistele vahendamise teel. Õuesõpe on täiendus traditsioonilisele õpetamisviisile. See hõlmab õpikeskkondi klassiruumidest ja loengusaalidest väljaspool, st õppimine toimub avatud õpiruumis. Avatud õpikeskkonnale on iseloomulik see, et õppimise koht toimib samaaegselt ka õppevahendina ning seal saadud elamused-kogemused juhivad teadmiste ja oskusteni. Avatud
õpiruumis tõuseb esikohale laps ja tema aktiivne tegevus, jättes õpetajale suunava ja toetava rolli (Abel, 2010).
Õuesõppimise juures on olulisemaiks see, et õuekeskkond võimaldab saada isiklikke kogemusi, õpikutes sisalduvad tarkused muutuvad kogemuste kaudu õppides elulisteks.
Õuekeskkonnas läbiviidav tegevus toetab lapse aktiivset osalust õppeprotsessis, võimaldades lapsel õppimisele läheneda loomuomaselt – koguda teadmisi oma keha ning keskkonna vahendatud tunnete ja muljete kaudu (Nelson, 2009). Õues õppimisel on õppeprotsessi kaasatud õpilase erinevad meeleorganid ja õppeprotsessis kogetu saab seetõttu mitmekülgsemalt omandatud.
Õuesolek parandab nii õppijate kui õpetajate tervislikku seisundit, vähendab stressi ja ülekaalulisust. Kuna kaasaja lapsed liiguvad vähe, siis on õuesõpe üheks heaks võimaluseks laste tervise edendamisel.
Õuesõppele on iseloomulikud viis tunnusjoont:
• koht, mis aitab õppida;
• õppimine erinevate meelte kaudu;

• tegu ehk vahetu osalemine protsessis, samuti tegevuse käigus millegi valmistamine;
• adumine ja modelleerimine ehk õpitu tagasipeegeldamine ja uute teadmiste sidumine olemasolevate teadmistega;
• iva leidmine ehk mida õpetada teistele.
Kooliaasta on korraldatud nii, et juunis ning augustis toimuvad igas klassis pikemad laagrid ning matkad, kus õpitakse matkatarkuseid, metsas ellujäämist, taimede tundmist, telgi püstitamist, toidu valmistamist ja palju muud. Samuti toimuvad matkad koolivaheaegadel, et õpilastel oleks võimalik liikuda looduses igal aastaajal. Üheksa kooliaasta jooksul saavad õpilased nii jalgsi-, ratta-, kui kanuumatka kogemuse.
Lisaks toimub regulaarselt taimede tundmaõppimine ning toidu kasvatamine.
Koolil on võimalus kasutada kooliaeda Saku vallas Üksnurme külas. Õuesõppe raames toimuvad aias mais ja septembris aiandustunnid, kus tehakse peenraid, külvatakse, korrastatakse aeda, koristatakse saaki ning tehakse hoidiseid. Kartulite panemise ning võtmise kogemuse saavad kõik klassid. Lisaks tehakse ühiselt õunamahla ja teisi hoidiseid.
Toidukasvatamise oskuste edasiandmist peetakse koolis väga oluliseks.
Kuuendas klassis läbivad kõik õpilased ravimtaimelaagri, kus kolme päeva jooksul õpitakse tundma erinevaid taimi ning neid kasutama.

Loodusõpe on Gaia Kooli üheks alustalaks ning kooli eesmärgiks on toetada erinevate matka- ning taimetundmise oskuste omandamist nii, et kooli lõpetaja on kogemustega matkaja, kes oskab leida metsast toitu ja vett, süüdata lõket, tunneb tuntumaid kodumaa taimi ning oskab teha lihtsamaid aiatöid.
Loodusõppe läbiviimist koolis toetab Rohelise Kooli program, millega kool on liitunud. See programm toob keskkonnahoidlikku mõtteviisi õppeasutuse igapäevastesse tegevustesse ning aitab seda süsteemselt ja terviklikult rakendada. Programm aitab kaasa vastutustundlike, keskkonda hoidvate ja väärtustavate inimeste kujunemisele. Rohelise kooli programmis on
kokku kaksteist teemat, õppeaasta jooksul keskendutakse tegevustes vähemalt kolmele teemale.
Õpilaste ja õpetajate koostöös on koolis moodustatud keskkonnatöörühm ning läbi on viidud keskkonna ülevaatus. Tegevusi toetab lastevanemate aktiiv.

1.6.2 Pärimuskultuur

Gaia Kooli üks olulisi õppesuundasid on pärimuskultuur. Pärimuskultuur kannab endas Gaia hariduse põhimõtteid ning väärtustab põlisrahvaste pärandit. Kooli aastaringi on põimitud Eesti pärimuse tundmaõppimine ning selle praktiseerimine ja samuti uuritakse teiste maade kultuuri, ajalugu ning rahvapärandit.
Nii nagu loodus, hingab ka pärimuslik elustiil kindlas rütmis.
Kooliaasta rütmi sisseviimisel järgib kool Eesti rahvakalendri tähtpäevi. Au sees on ka riiklikud pühad ja tähtpäevad (nt Eesti Vabariigi sünnipäev). Tunnustatud on Eesti kultuuriruumis juurdunud traditsioonid, arvestatakse võimalusel teiste kultuuride tähtpäevadega. Peamine põhimõte on lähtuda tegevuste planeerimisel looduse rütmidest, mida arvestatakse võimalusel õppetöö korraldamisel (aktiivne õues tegutsemise periood valgemal ajal, rahulikum talvel).
Rütmi, ning eriti aastase rütmi järgimine koolis on oluline, kuna tänapäevases maailmas on aja mõiste suures osas erinev sellest, kuidas tajuti aega möödunud aastatuhandete jooksul. Tihti on tänapäeval elus ja koolis kõige tähtsamaks ajaühikuks minut. Gaia Kool soovib vältida minuti
ületähtsustamist ning järgida pigem loomulikke ööpäevaseid, nädalasi ning aastaseid rütme, seda eriti algklassides. Samuti peetakse oluliseks lähtuda iga lapse puhul talle sobivast tempost.
Gaia kooli pärimuslik aastaring toetub looduskesksele maailmavaatele ja lähtub maarahva põlisest ilmatajust. Pärimusliku aastaringi teemad põimuvad loomulikult Gaia kooli kuu teemadega. Igas kuus tähistatakse erinevaid rahvakalendri tähtpäevi.

September/SÜGISKUU
Kuu teema: KODU
Septembri märksõnad on: kokku tõmbumine, vaikseks jäämine, küpsemine, rahu. Iga päevaga värvilisemaks muutuv mets ning maa seavad end puhkama.
1. september – kooli alguse tähistamine Kadrioru pargis asuvas Tammesalus.
29. september – Mihklipäev/Kasupäev.
See on suveaja lõpp ja hingedeaja algus. Sügisene pööripüha, tänupüha, millega traditsiooniliselt algab talvine aastapool. Selleks ajaks on salve kogutud toit järgmiseks seitsmeks kuuks ning seeme järgmiseks külviks. Aeg tänada – põldu, nurme, metsa, tuult, vihma ja päikest ning koos nendega rõõmustada. Koolis alustatakse uut ühist teekonda, koristatakse saaki kooliaiast.

Oktoober/PORIKUU
Kuu teema: METS
Märksõnad: Hingedeaeg, udu, salapärasus, varjatus. Väljahingatav õhk tõuseb auruna taeva poole. Maa, veekogud ja sood hingavad uduna. Ududes, maa hingamises on koos kõigi meie eel käinud põlvkondade hingamine.

14. oktoober – Kolletamispäev
Sügispoolitaja ehk sügistalve algus. Koolis märgatakse kollaseks muutunud lehti, tehakse meisterdusi puulehtede ja metsast kogutud materjalidega. Vaadeldakse tähistaevast. Mõtiskletakse elu algamisest ja lõppemisest. Külastatakse kalmistut. Käiakse ringi uduses looduses, metsas, puude vahel. Õpitakse metsalugusid ja -luuletusi.

November/KOOLJAKUU
Kuu teema: PÄRIMUSED
Märksõnad: Esivanemad, pimedus, lugude jutustamine, koosolemine.

10. november – Mardipäev
25. november – Kadripäev
Sanditajad on õnne ja õnnistuse toojad, kes tulevad salapärasest maailmast, sealt, kuhu meie tavateadmised ei ulatu. Kehastutakse mardi- ja kadrisandiks. Mardipäeva õhtupidu koolimajas.
Toimub Kadrikarnevali rongkäik. Tehakse villaga seotud käsitööd. Luuakse lavastusi rahvajuttude põhjal. Õpitakse rahvalaule, tantse ja -mänge.

Detsember/JÕULUKUU
Kuu teema: VALGUS
Märksõnad: Teekond pimedusest valgusesse. Jõudeolek.
21-24. detsember – Pööripäev, Valgusepüha, Jõulud, uue (päikese)aastaringi algus.

Jõulud on pärimusliku aastaringi keskne sündmus, mil päike alustab taas päevapoole pikendamist. Päike on “pesas” ja päevad püsivad ühepikkused. Kuigi valgust on kõige napimalt, on õhus kergust ja elevust – kogu maa ja loodus pöörab ennast valguse, soojuse ja elu poole. Valmistatakse jõulukroone. Peetakse Jõululaata, tehakse käsitööd ja jõulutoite. Jõulusoku külaskäik.

Jaanuar/SÜDAKUU
Kuu teema: INIMENE ja TERVIS
Märksõnad: Lähedus. Mõõdukus. Üksteise hoidmine. Lähtumine ühest lättest.
14. jaanuar – Taliharjapäev

Taliharjapäev on talvepoolitaja. Algab kevadtalv – talve valgem, aga ka külmem pool. Päikese päevateekond on jõulust saati läinud kukesammu võrra pikemaks. Uuritakse iseend ja oma tervist, koostatakse tervislikke menüüsid. Tutvutakse teiste rahvustega. Uisutatakse ja suusatatakse.

Veebruar/RADOKUU (rajukuu)
Kuu teema: EESTI ja MAAILM
Märksõnad: Liikumine talvest kevadesse. Talveaja lõpp.
2. veebruar – Küünlapäev/Pudrupäev
Ajavahemik 8.02-7.03 Vastlapäev

Looduse vaatlemine ja esimeste kevade märkide otsimine. “Talve selg on pooleks murtud.”
“Karu keerab teise külje.” Suusatatakse, kelgutatakse, uisutatakse. Meisterdatakse vastlavurri, uuritakse linakasvatuse ja kasutamisega seonduvat, tehakse vastlatoitu. Peetakse Eesti sünnipäeva.

Märts/URBEKUU
Kuu teema: LOOMAD
Märksõnad: Kevade tärkamine looduses ja südames – päev on juba pikem kui öö. Putukad, ussid ärkavad, karu tuleb pesast välja, paiksed linnud ehitavad pesi ja hakkavad munele, saabuvad rändlinnud. Looduse elujõud ärkab, elu valmistub end jätkama ja taaslooma.

Ajavahemik 21.03-26.03 Kevadpühad/Munadepühad
Värvitakse mune ning mängitakse munaveeretamise mänge.

Aprill/MAHLAKUU
Kuu teema: VESI
Märksõnad: Kuigi taevast võib veel lundki tulla, on looduses võim juba valguse ja soojuse kätte läinud. Nii nagu vesi ei saa ülesmäge voolata, ei saa kevadet tagasi talveks pöörata.

14. aprill – Künnipäev
Künnipäev poolitab kevade. Algab tööderohke suvepoolaasta. Künnipäeva tähistatakse eelkõige mulla- ja seemnepäevana. Toimuvad retked Soomaale, mere ja jõgede kaldaile. Kasvatatakse aknalaudadel taimi ette.

Mai/LEHEKUU
Kuu teema: MAA
Märksõnad: Looduse ja elujõu õidepuhkemise aeg. Armastame, täname, rõõmustame ja laulame koos lindude, tuule ja maaga.

Ajavahemik 10.05-14.06 Suvisted
Suve vastuvõtmise ja kooli lõpetamise püha. Klasside hiiekülastused.

Tähtpäevade loetelu ning nende läbiviimise traditsioonid täpsustuvad koolielu iga-aastase praktika käigus.

1.6.3 Ettevõtlusõpe

Ettevõtlusõppe korraldus Gaia Koolis toetub programmi “Edu ja tegu” põhimõtetele ja pädevusmudelile

https://harno.ee/sites/default/files/documents/2021-02/Ettevotluspadevuse_maatriksi_alapadevused_oppeprotsessi_kirjelduses_2018_0.pdf

Ettevõtluspädevuse kolm pädevusvaldkonda on:
1) enesejuhtimine;
2) sotsiaalsete olukordade juhtimine;
3) väärtust loov mõtlemine ning ja lahenduste leidmine.

Nende valdkondade arendamine toetab eelkõige loovate ning ettevõtlike inimeste arengut ning soodustab Gaia Kooli väärtuspõhimõtete rakendumist koolis.
Gaia Kool on seadnud oma esmaseks eesmärgiks toetada ettevõtlusõppe kaudu õpilastes ettevõtlikkuse arendamist. See tähendab, et soodustatud on laste erinevad tegevused, mille kaudu on toetatud algatusvõime, tegutsemisjulgus, enesejuhtimine, järjepidevus, iseseisva töö juhtimise oskus ja mitmed teised iseseisva ja koostööoskused. Õpilaste poolt ellu viidud
tegevused võivad sisaldada nii õpilasfirma loomist ja juhtimist, kui ka ühiste ürituste korraldamisel kaasalöömist, iseseisvat tööd loovtöö praktilise poolega (nt näituse või kontserdi korraldus), õpilasesinduse tegevuses kaasalöömist ja palju muud. Ettevõtlusõpe, mis on lõimitud erinevate õppeainete ja ülekooliliste ja individuaalsete projektide läbiviimisega, loob nende oskuste arendmiseks vajalikud eeldused.
Ettevõtlusõpe Gaia Koolis põhineb ainevaldkondade lõimingul. Ettevõtlusõpe ei toimu põhikoolis lisa- ega valikainena.
Ettevõtlikkuse toetamiseks ja ettevõtlusõppe lõimitult läbiviimiseks planeeritakse igas klassis õpetajate koostöös keskmiselt 35 tundi aastas. Õppetöö sisaldab nii teoreetilist õpet kui ka praktilisi tegevusi.
I ja II kooliastmes lähtutakse õppe läbiviimisel nii JA Eesti programmi „7 sammu“ põhimõtetest kui kasutatakse ka teisi ettevõtlusõpet toetavaid programme ning metoodikaid.
Kool toetab õpetajate ettevõtlusõpetaja koolituse läbimist. Õppe läbiviimiseks kasutatakse nii ainetunde kui ka koolis toimuvaid projektinädalaid, mil toimuvad õppekäigud ja praktilised töötoad.
III kooliastmes kasutatakse nii JA Eesti programmide “Mina ja majandus” ja “Mina ja ettevõtlus” materjale kui ka teisi toetavaid programme ja metoodikaid. Kool toetab õpetajate ettevõtlusõpetaja koolituse läbimist. Ettevõtlusõpe on III kooliastmes tihedalt lõimitud nii inimeseõpetuse, ühiskonnaõpetuse ning karjääriõppe kui ka teiste ainetega.
III kooliastmes on lastel võimalus olla kaasatud ka koolielu korralduse praktilise poolele. Kuna Gaia Koolis toimuvad igas klassis juunis ning augustis laagrid ning matkad, siis on iga klass kaasatud nende ettevõtmiste planeerimisse, eelarve koostamisse, ajakava ülesehitamisse ning teiste oluliste tegevuste elluviimisse.
Õpilastel on vabadus teha õppeaasta jooksul omalt poolt ettepanekuid võimalike õppekäikude osas või külalisõpetajate kutsumiseks. Iga-aastaselt toimuvad koolis laadad, mille korraldamine toimub õpilaste kaasalöömisel. Lisaks kasutatakse töövarjupäevade, õppekäikude, külalistundide jms võimalusi soodustamaks ettevõtlusõppe praktilise poolega tutvumist.
Ettevõtlusõppe läbiviimisel on olulisel kohal õpetajate omavaheline koostöö. Tööplaanide tegemiseks ning lõimingu korraldamiseks nähakse ette õpetajate koostöötunnid koolivaheaegadel.

1.6.4 Digiõpe

Gaia Kooli digõppe korralduse aluseks on õpilase digipädevusmudel

https://digipadevus.ee/oppija-digipadevusmudel/

ja põhikooli riikliku õppekava lisa 10 (valikõppeaine “Informaatika”). Digiõppe eesmärgiks on toetada õpilaste digipädevuse arendamist ning valmistada neid ette tulevikus tööturul ning ühiskonnas lisandväärtusi looma
ja infotehnoloogilisi vahendeid vabalt kasutama. I ja II kooliastme õpilased omandavad digiõppe baasteadmised peamiselt läbi lõimingu. III kooliastme õpilastele lisanduvad täiendavad digiõppe tunnid.
Vastavalt õpilase digipädevusmudelile on digiõppe läbivateks teemadeks:
1. info- ja andmekirjaoskus;
2. suhtlus ja koostöö digikeskkonnas;
3. digisisu loomine;
4. digiturvalisus;
5. probleemilahendus.
Aineõpetajad kasutavad digiõppevara (interaktiivsed õppematerjalid ja ülesanded) teemade käsitlemiseks ja mõistete kinnistamiseks. Õpilased omandavad infootsingu ja tekstitöötluse oskused läbi kirjalike tööde koostamise. Tööde esitamisel õpitakse kasutama e-kirja koostamist ja faili jagamist. Digisisu loomisega puutuvad õpilased kokku projektõppe käigus,
mille raames valmivad projekti tutvustavad digitaalsed materjalid. Digiturvalisust käsitletakse kõikide tegevuste juures.
Kõikide tegevuste eelduseks on õpetajapoolne sissejuhatus teemasse ning juhendamine. Õpilasi ja õpetajaid toetavad nende teemade käsitlemisel videojuhendid, mis on koostatud kooli infotehnoloogia õpetaja poolt. Videojuhendid toetavad ka õpilaste iseseisvat õppimist.

Gaia Koolis toimuvatel projektinädalatel on kindel koht ka IKT töötubadel, milles peamine rõhuasetus on digitaalse kirjaoskuse ja küberhügieeni arendamisel. Töötoad viiakse läbi erinevatel teemadel ning nende ülesehitus koosneb teema sissejuhatusest, digivahendi (seade, keskkond, keel) üldtutvustusest ning grupitööst, mille raames õpilased panustavad ühiselt
tulemi valmimisse kasutades sealjuures digivahendeid ja -keskkondi. Lisaks toimuvad III kooliastme õpilastele kord poolaasta jooksul õppekäigud tehnoloogia ettevõtetesse, mille eesmärk on tutvustada erinevaid ametikohtasid ning anda ettekujutus IKT valdkonna võimalustest.
Digiõpet pakutakse koolis nii lõimitult kui ka eraldiseisvate tundidena. Eduka lõimingu aluseks on õpetajate digitehnoloogia alane ettevalmistus, õpetajatevaheline tihe koostöö ja ühiste õpiväljundite sõnastamine. Selle saavutamiseks lepivad õpetajad iga õppeperioodi algul kokku teemades ja tegevustes, milles digiõpet rakendatakse.
Digitehnoloogia oskuslik kasutamine õppetöö kavandamisel ja läbiviimisel eeldab õpetajatelt vajalikku ettevalmistust. Selleks viiakse regulaarselt kooli infotehnoloogia õpetaja poolt läbi erinevaid digitehnoloogiaid tutvustavaid sessioone, milles antakse ülevaade nende lahenduste võimalustest. Sessioonide eesmärgiks on julgustada õpetajaid digilahendusi katsetama ja
õppetöösse integreerima.

1.6.5 Täiendavale õppele jätmine, järgmisse klassi üleviimine ning klassikursust kordama jätmine

Õppeperioodide kokkuvõtvate hinnete või hinnangute alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeaasta lõppu. Seda tähtaega ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.
Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt perioodide kokkuvõtvatest hinnetest või hinnangutest ei saa välja panna aastahinnet „MAA”, numbriliselt “3” või samaväärne sõnaline hinnang. Samuti määratakse täiendav õppetöö neile 8 või 9. klassi õpilastele, kellel on loovtöö arvestamata. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja
vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada kooli õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused.
Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne või -hinnang pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi. Täiendaval õppetööl osalemine, teemad ja tulemused märgib aineõpetaja Stuudiumisse.
Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel kolmes või enamas õppeaines pole võimalik panna välja aastahinnet „MAA” või samaväärset sõnalist hinnangut, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.
9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle. Seda tähtaega ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused.

1.6.6 Põhikooli lõpetamine

Gaia Kooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt tase „MAA”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.
Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:
1) kellel on üks „mitterahuldav“ eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks „mitterahuldav“ eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.

Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus.
Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.

1.7. Loovtöö temaatika valiku, juhendamise, töö koostamise ja hindamise kord

III kooliastmes sooritavad õpilased läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, milleks on uurimus, projekt, kunstitöö, etendus, näitus või muu taoline. Töö teema valiku teevad õpilased õpetaja juhendamise ja abiga. Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka kokkuleppel õpetajatega kollektiivselt.
Loovtöö väljundina valmistavad 8. või 9. klassi õpilased õppekava läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid ja ainevaldkondi lõimiva kohustusliku aastatöö, milleks on:
• teadustöö põhimõtetest lähtuv uurimistöö;
• projekt, kunstitöö, etendus, näitus vms.
Õpilane valib vastavalt töö teemale juhendaja üldjuhul kooli õpetajate hulgast. Lisaks saab õpilane valida teise juhendaja (lapsevanema), kes toetab õpilase iseseivat tööd kodus.
Koolis on kinnitatud loovtööde vormistamise juhend, mis annab ülevaate uurimistöö nõuetest Gaia Koolis ja on mõeldud õpilastele abiks töö koostamisel, vormistamisel ning ettekandmisel.
Vastavalt õpilase võimetele ja nõuetele sooritatud loovtöö eest märgitakse õppeinfosüsteemi tulemusena ’arvestatud’. Mittesooritatud või nõuetele ja/või õpilase võimetele mittevastava töö eest märgitakse aasta kokkuvõtteks loovtöö tulemusena õppeinfosüsteemi ’mittearvestatud’. Sellisel juhul osaleb õpilane täiendavas õppetöös, et tagada töö nõuetele vastavus.
Loovtöö sooritamine on Gaia Kooli 8. või hiljemalt 9. klassis tingimus klassi lõpetamiseks.
Loovtööst vabastuse otsustab piisava põhjuse olemasolul kooli õppenõukogu. Põhjuseks võib olla näiteks olümpiaadivõit vabariiklikul olümpiaadil, mahukas ja õnnestunud esinemine mõnes muus projektis vms.
Loovtöö kokkuvõte fikseeritakse hinnanguna klassitunnistusel ning märge sellest läheb ka põhikooli lõputunnistusele.

1.8 Hindamise korraldus

Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse Gaia Koolis mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja –viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.
Hindamise eesmärgid on:
1) toetada õppija arengut;
2) anda tagasisidet õppija õppeedukuse kohta;
3) innustada ja suunata õppijat sihikindlalt õppima;
4) suunata enesehinnangu kujunemist; suunata ja toetada õppijat edasise haridustee valikul;
5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
6) toetada kujundava hindamise ja enesehindamise põhimõtteid kasutades
enesemääratluspädevust;
7) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
Gaia Kool on seadnud eesmärgiks toetada õpilastes süvaõppimise võimekust. Süvaõppimisele on iseloomulikud alljärgnevad jooned:
1) õppija püüab õpitu sügavast mõttest aru saada;
2) õppija otsib mudeleid ja põhimõtteid;
3) õppija seostab mõtteid varasema kogemusega;
4) õppija suhestub aktiivselt aine sisuga

Gaia Koolis kasutatakse kujundava hindamise põhimõtteid. Kujundav hindamine on õppe kestel toimuv suulises või kirjalikus vormis hindamine, mille käigus õpetaja ja/või õpilane analüüsib õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist. Kujundava hindamise abil saab õppija tagasisidet oma arengu, seniste tulemuste ja vajakajäämiste ning
üldpädevuste saavutamise kohta.

Gaia Koolis nimetatakse kujundavat hindamist peegeldamiseks ehk laps saab tagasisidet kaaslaselt, vanemalt, õpetajalt. Kõige olulisem on enesetagasiside ehk enesepeegeldus.
Õpetaja ülesanne on innustada ja suunata õpilast edasisel õppimisel ning kavandada edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks
tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.
Kujundava hindamise eesmärgid on:
• suunata ja soodustada õppimist;
• anda tagasisidet õppimise kohta;
• toetada õppija eneseanalüüsi- ja hindamisoskuste kujunemist;
• peegeldada õpetaja ootusi õppimise suhtes;
• kontrollida õpilaste edasijõudmist;
• anda alus õppija edasise käekäigu üle otsustamiseks;
• arendada õpetamist;
• anda õpetajale tagasisidet õpetamise kohta.

Kujundava hindamise käigus otsitakse vastust kolmele küsimusele:
1) Kus ma olen?
2) Kuhu ma tahan jõuda?
3) Mis pean selleks tegema, et sinna jõuda?

I ja II kooliastmes kasutatakse kujundavat hindamist jooksvalt Stuudiumis õpilastele tagasiside andmiseks. Klassiruumis rakendatakse tagasisidestamiseks tabelit, kuhu on kantud igakuine teema ning selle raames läbitavad projektid. Iga õpilane saab tabelist jälgida nii enda kui teiste
laste poolt läbiviidud projektide sooritust. Seega toimib kujundav hindamine nii enesehindamisvahendina kui ka kaasõpilaste poolt antava tagasiside vahendina.
I ja II kooliastmes peab õpetaja lastele sõnalist tagasisidet andes silmas “arvestatud /mitte veel arvestatud” põhimõtet. Selline lähenemine annab võimaluse lubada lastele õppetöös paindlikkust nii, et kiiremad lapsed saavad esitada tehtud tööd varem ning aeglasemad lapsed saavad areneda omas tempos. Samas jälgitakse hoolega, et iga õppeperioodi lõpuks on kõigil
lastel õpitulemused “arvestatud” ehk kõik tööd on lõpetatud.
III kooliastmes tuleb kasutusele neljatasandiline hindamissüsteem, kus sõnalist hinnangut täiendab saavutatud taseme sümboolne märgistus. Kuna Gaia Koolis on loodusõpe lõimitud läbi ainete, siis tähistavad tasemeid neli elementi:
Esimest taset tähistatakse sõnaga “MAA”. Maa sümboliseerib talve, juurdumist ning baasteadmisi.
Selle saavutamine on kõigile õpilastele kohustuslik. Arvestatakse, et iga õpilane peab saavutama baastaseme igas aines. Küll aga võetakse arvesse, et iga õpilane võib jõuda baastaseme saavutamiseni erineval ajal õppeperioodi jooksul.
Teist taset tähistatakse sõnaga “VESI”. Vesi sümboliseerib kevadet, kasvamist, idanemist ja tärkamist. Selle taseme saavutamine näitab õpilase huvi jõuda aines sügavamale.
Kolmandat taset tähistatakse sõnaga “TULI”. Tuli sümboliseerib suve ja õitsemist. See tähendab, et selle taseme saavutanu on jõudnud küpsuseni ning valdab ainet.
Neljandat taset tähistatakse sõnaga “ÕHK”. Õhk sümboliseerib sügist ning seemnete külvamist. Selle taseme saavutanu on jõudnud meisterlikkuseni ning jõudnud väljaspoole ainekavas nõutut. Tal on õigus ja võimekus oma teadmisi kaaslastele jagada.
Tasemed on mõõdetavad ning üle kantavad numbrilistesse või tähestikulistesse ekvivalentidesse alljärgneva tabeli põhjal.
Hindamise tabeli aluseks on võetud Innove lõpueksamite hindamise juhendmaterjal.

Sõnaline lühihinnang Saavutatud tase Töö sooritus %-des Numbriline hindeskaala
suurepärane Õhk 100 -… 5
väga hea Tuli 90 – 100 5
hea Vesi 75-89 4
rahuldav Maa 50 – 74 3
puudulik  – 20–49 2
nõrk  – 0-19 1

 

Joonis 2: Gaia kooli hindamise puu

Kokkuvõttev hindamine toimub Gaia Koolis 2 korda aastas.
1.-5. klassis on kirjeldav sõnaline tagasiside. 6.klassis on sõnaline kirjeldav tagasiside ja lisandub juurde veel kokkuvõtlik aastahinne (tase ja number). 7.-9. klassis on tase koos kirjeldava sõnalise tagasisidega, millele lisandub ka kokkuvõtlik hinne (tase ja number).
III kooliastme loovainetes, liikumisõpetuses kasutatakse mitteeristavat hindamist („arvestatud“, „mittearvestatud“). Mitteeristava hindamise puhul määrab aineõpetaja baastaseme, mille ületamise korral hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga “arvestatud” ning millest madalamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga ”mittearvestatud”.
Hindamise peaeesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet. Nõutavad õpitulemused, nende omandamise ja kontrollimise aja, tööle esitatavad nõuded ning hindamise põhimõtted teeb õpetaja õpilastele teatavaks iga poolaasta alguses.
Loovainetes ja liikumisõpetuses on võimalik, kui õpilane osaleb regulaarselt huvikoolide või spordiklubide tegevuses mahus, mis ületab õppekavas kehtestatud vastavate õppetundide mahtu, juhatajal õigus õpilane lapsevanema ja/või huvikooli või spordiklubi avalduse alusel vastavates õppeainetes õppetööst vabastada.
Õpilase käitumise ja hoolsuse osas antakse Gaia Koolis infot ja tagasisidet jooksvalt ning vähemalt üks kord õppeaastas arenguvestlusel. Samuti antakse kirjalikku tagasisidet käitumise ja hoolsuse kohta tunnistusel. Tagasiside kirjeldab võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase
arengut. Käitumise tagasisidestamises osalevad klassijuhataja, aineõpetajad ja õpilane ise.
Koolipäeva jooksul märkavad kõik kooli töötajad koheselt turvalisust ohustavat käitumist ning sekkuvad vajadusel.

1.9 Pädevused

Pädevused jagunevad üld- ja valdkonnapädevusteks. Üldpädevused on loomult aineülesed ja nende arendamine on kõigis ainevaldkondades toimuva õppe ühine eesmärk. Vastavalt riiklikule õppekavale on üldpädevused:
– kultuuri- ja väärtuspädevus
– sotsiaalne ja kodanikupädevus
– enesemääratluspädevus
– õpipädevus
– suhtluspädevus
– matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus
– ettevõtlikkuspädevus
– digipädevus

1) kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid;

2) sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme;
4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varem õpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi;
5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada
õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;
6) matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;
7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske;
8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset
identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu
igapäevaelus.

Õpetaja töökava koostamise ja selle elluviimise kaudu loob õpetaja tingimused Gaia Kooli õppekavas määratud pädevuste saavutamiseks.

Üldpädevuste ja õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused.

Gaia Kooli ülesandeks on toetada järgmiste valdkonnapädevuste kujunemist:
– looduspädevus – suutlikkus orienteeruda elus- ja eluta looduse nähtustes, nendega seonduvates seaduspärasustes, loodusteaduslikes teadmistes ja mõtteviisides; loodushoidlik ellusuhtumine. Looduspädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena loodusõpetus, läbiv teema: keskkond ja jätkusuutlik areng;
– sotsiaalne pädevus – suutlikkus orienteeruda ühiskonnaelus; kaasaja ning mineviku ühiskondlike nähtuste ja arengute mõistmine, valmisolek toetada demokraatlikke muudatusi ühiskonnas. Sotsiaalse pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena inimeseõpetus, kunst, muusika; läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, tervis ja ohutus;
– refleksiooni- ja interaktsioonipädevus: suutlikkus mõista ja hinnata iseennast ja inimestevahelisi suhteid vastavalt kultuurinormidele, valida sobivat käitumisviisi, järgida terveid eluviise, lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ja inimsuhetes tekkivaid probleeme. Refleksiooni- ja interaktsioonipädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena inimeseõpetus, kehaline kasvatus, läbivad teemad: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, tervis ja ohutus;
– kommunikatiivne pädevus – suutlikkus keele vahendusel mõista, talletada, edastada, vahetada, tõlgendada ja luua tekste. Kõige laiemalt tähendab kommunikatiivne pädevus suutlikkust suhelda erinevates situatsioonides ning teemadel suulises ja kirjalikus vormis.

Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena eesti keel, võõrkeeled; kõik õppeained oma mõistestiku ja tekstidega, läbiv teema: teabekeskkond;

– tehnoloogiapädevus – suutlikkus mõista tehnoloogia arengust tingitud muutusi inimeste töö- ja eluviisis, toimida kaasaja kõrgtehnoloogilises maailmas, olla säästlik ressursside kasutaja.

Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena tööõpetus, loodusained, matemaatika, läbivad teemad: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, keskkond ja jätkusuutlik areng, tehnoloogia ja innovatsioon;
– kultuuripädevus – suutlikkus orienteeruda kultuuris, nautida kunstiloomingut, kasutada kunstivahendeid loominguliseks eneseväljenduseks ja -teostuseks. Kultuuripädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena eesti keel, võõrkeeled, ajalugu, muusika, kunst,
tööõpetus, kehaline kasvatus, läbiv teema: tehnoloogia ja innovatsioon;
– matemaatikapädevus – suutlikkus opereerida mis tahes objektidega sel viisil, et vaadeldakse nendevahelisi suhteid ja nende mudeleid formaliseeritult. Matemaatikapädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena matemaatika, loodusõpetus, läbiv teema: tehnoloogia ja innovatsioon.

1.10 Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted

Projektõpe on tänuväärne õppemeetod erinevate kasvatuseesmärkide, läbivate teemade, ainevaldkondade ning õppeainete praktilisel ja elamuslikul lõimimisel. See toetub erinevate õppetervikute ühisosale ja lisab õppele lisaväärtust. Lõimingu saavutamiseks korraldab Gaia Kool õpet ja kujundab õppekeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust projektõppena.
Ainetevaheliste, ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide eelistusteks lähtuvalt kooli õppesuundadest ja eesmärkidest on:

1) loodusharidus ja jätkusuutlik eluviis;
2) õpingute sidumine õppija igapäevase eluga, ettevõtlikkuse toetamine;
3) pärandkultuuri tundmaõppimine,
4) keeleõpe.

Ainetevaheliste ja ülekooliliste projektide ettevalmistus on kooli õppekava elluviimise loomulik osa. Selle tagab kooli aastakalendri valmimine õppeaasta alguseks ning seda aitavad läbi viia iganädalased õpetajate koosolekud, töörühmade nõupidamised ning pidev koostöö lastevanematega.
Planeeritud ainetevahelisteks ja ülekoolilisteks projektideks on iga-aastane laat ja Vaba Lava, perioodiliselt korraldatavad matkad, teemapäevad ning koolis ühiselt tähistatavad peod ning rahvakultuuri tähtpäevad.
Koolidevahelist suhtlust viiakse läbi koostöös teiste Eesti ja välismaa koolidega. Peamiste partnerkoolidena näeb Gaia Kool Gaia koolide rahvusvahelist võrgustikku. Koolidevaheliste projektide raames toimub intensiivne keeleõpe.

1.11 Õpilaste vastuvõtt

Kooli 1. klassi vastuvõtmise eelduseks on lapsevanema sooviavaldus ning lapse kooliküpsus.
Lapse vastu võtmise kooli otsustab juhataja poolt määratud vastuvõtukomisjon lapse ja lapsevanemaga toimunud vestluse ja proovitunni alusel.
Vanematesse klassidesse vastuvõtmisel otsustatakse vastuvõtmine õpilase tervikliku arengu põhjal.

1.12 Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus

Õpilaste nõustamiseks ja nende arengu jälgimiseks on töötatud välja põhimõttelised lähtekohad, mida pidevalt täiendatakse. Süsteemselt viiakse läbi individuaalsed arenguvestlused 1-2 korda aastas, milles osalevad nii õpilane, klassijuhataja kui lapsevanemad. Vestluste kaudu ollakse õpilasele toeks tema arengus.

Vestluse käigus antakse tagasisidet järgmistel teemadel: akadeemiline tase; võimekus; tööoskused; teadmiste omandamise tempo; huvitatus; tahe ja enesedistsipliin; integreeritus klassi; suhtumine kaasõpilastesse. Analüüsi käigus pööratakse tähelepanu tekkinud probleemidele ja analüüsitakse nende põhjuseid ning koos püütakse leida neile lahendused.

Lisaks toimuvad koolis vastavalt vajadusele ainealased konsultatsioonid ja õpiabitunnid. Nende käigus saab suunata õpilase arengut, ületada võimalikke mahajäämusi ning ergutada individuaalset arengut.

Õppe ja kasvatuse korralduse kohta saab teavet kooli kodulehelt, klassitundides, lastevanemate koosolekul ning koolikogukonna ühistegevustel. Operatiivinfo edastab aineõpetaja, klassijuhataja või kooli juhtkond Stuudiumi kaudu.

1.13 Õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted

Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel
või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes.

Gaia Koolis:
1) märgatakse iga lapse individuaalseid vajadusi ja kaardistakse vajalikud koostöövõimalused tugisüsteemi spetsialistide ja aineõpetaja või klassijuhatajaga;
2) tehakse õpetajatele, vanemale ja juhtkonnale ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega.
Sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest tehakse talle muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Nende muudatuste tegemisse kaasatakse õpilase vanem(ad). Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või
kooli õppekavaga, koostatakse muudatuste rakendamiseks individuaalne õppekava.
Õpilase nõustamise ja õpiabi osutamise eesmärgil toimuvad vajadusel koolis:
1) õpilaste arenguvestlused;

2) ainealased konsultatsioonid;
2) õpiabi individuaal- või rühmatunnid;
3) pikapäevarühmad.

Õpiabirühma võetakse vastu ajutiste ainealaste õpiraskustega ja väljakujunemata õpioskustega õpilane, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita kooli õppekava nõudeid või kes vajab õpioskuste ja –harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust. Õpiabirühma tunnid toimuvad vastava ainetunni ajal, milles õpilasel
täheldatakse raskusi. Vajadusel viiakse tunde läbi ka pärast õppetunde.
Nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul rakendatakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks järgmisi meetmeid:
– terviseseisundist tulenevat koduõpet, ühele õpilasele keskendatud õpet või
individuaalset õppekava,
– põhikooli riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste asendamist või vähendamist või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamist.

Õppe korraldamisel ja meetmete rakendamisel nõustamismeeskonna soovituste kohaselt jätkatakse õpilase arengu ja toimetuleku jälgimist. Nõustamismeeskonna määratud tähtaja lõppemisel või vähemalt korra õppeaastas hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega nõustamismeeskonna soovitatud
õppekorralduse või meetmete rakendamise mõju õpilase arengule ja toimetulekule ning teeb selle põhjal ettepanekud edasiseks tegevuseks, sealhulgas täiendavate uuringute läbiviimiseks või uute soovituste saamiseks nõustamismeeskonna poole pöördumiseks.
Meetme rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut. Meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kõik meetme rakendamisel osalenud õpetajad ja tugispetsialistid perioodiliselt õpilase arengut ja toimetulekut ning esitavad omapoolsed soovitused. Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekud vanemale ja vajaduse korral kooli juhatajale edasisteks tegevusteks:
– meetme rakendamise lõpetamine;
– meetme rakendamise jätkamine samal või tõhustatud viisil;

– meetme vahetamine või muu meetme lisamine;
– täiendavate uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialisti või nõustamismeeskonna poole pöördumise soovitamine.
Haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil dokumenteeritakse:
– haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused;
– õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta;
– kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning
– nõustamismeeskonna soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed.
Gaia Koolis peetakse väga oluliseks õpilase andekuse märkamist. Andekuse toetamiseks pakutakse mitmeid võimalusi.
Tunnitöös valmistab õpetaja andekale õpilasele ette erinevad või suuremamahulised ülesanded.
Projektide raames, mil õpilased tegutsevad taseme- ja huvipõhistes rühmades, on andekal õpilasel võimalus teha koostööd endast vanemate õpilastega, mis loob võimaluse tõhusamaks arenguks. Õpilasel on lisaks võimalus soovi korral osaleda abiõpetaja rollis ning selgitada klassis kaasõpilastele tööülesandeid.
Andekaid õpilasi julgustatakse osalema aineolümpiaadidel ja koolidevahelistel võistlustel või konkurssidel. Kool toetab õpilase ettevalmistust võistlustel osalemiseks ning teeb selleks tihedat koostööd koduga.
Eraldi rühma õpilasi moodustavad Gaia Koolis koduõppel õppivad õpilased.
Kuna Gaia Kool peab oluliseks, et iga laps saaks haridust individuaalsetele võimetele ning pere vajadustele vastavalt, siis toetab kool koduõppe ning individuaalse õppekava rakendamist.
Koduõppel õppivad lapsed Gaia Koolis omandavad haridust vastavalt riiklikult kinnitatud korrale: “Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord”. Koduõppel olevad lapsed õpivad kooli poolt kinnitatud individuaalse õppekava alusel, nende õppetöö läbiviimist korraldab vanem ning kool kontrollib õppekava täitmist vähemalt kahel korral aastas.

Individuaalse õppekava planeerimise käigus kujundatakse kooli õpetajate, tugispetsialistide ja vanemate ning lapse koostöös õppekorraldus, mis sobib pere elustiilile. Perel on võimalik saada kooli poolt vajadusel täiendavat tuge õppetöö läbiviimisel ehk toetatud koduõpet.
Toetatud koduõppe puhul määratakse individuaalses õppekavas kindlaks, mis ainetes ning millises mahus toimub lapse toetamine kooli poolt. Lapsele on kinnitatud õpetaja(d), kellega ta korrapäraselt kohtub, ning kes annavad talle õpiülesandeid ning jälgivad nende täitmist.
Koolis võib laps osaleda vastavalt kokkuleppel osaliselt kas klassiõppes või õppida üks-ühele koos õpetajaga. Õppe korraldus valitakse koostöös vanema ja lapsega.
Individuaalse õppekava põhiselt õppimine võimaldab õppe korraldamisel paindlikkust. Selle eeltingimuseks on kodupoolne valmisolek panustada lapse õppetöö toetamisse suurel määral.

1.14 Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted

Gaia Kooli toimimise üks aluseid on õpetajate vaheline tihe koostöö. Õppetööd planeeritakse ja tööplaane koostatakse õpetajate koostöös.
Õpetaja töökava on dokument, mille alusel planeeritakse igale klassile teemade käsitlemist kuu lõikes. Töökava koostamise aluseks on vastava valdkonna ainekavad. Tööplaanid vaadatakse üle ja kohandatakse vastavalt vajadusele, et tagada paindlik ja õpilaste vajadustest lähtuv tegevusplaan.
Gaia Koolis on olulisel kohal õpetajate järjepidev koolitamine. Koolitused on jaotatavad mitmesse erinevasse kategooriasse:
– Meeskonnakoolitused toimuvad kolmel korral aastas.
Esimene koolitus toimub augusti lõpus enne kooliaasta algust, kus fookuses on uue aasta plaanid, uue loomine ja kokkulepped. Kuna kool on pidevalt kasvav, siis on oluline, et just enne uut kooliaastat saadakse tuttavaks uute inimestega, luuakse teadlikult kontakte ja usaldussuhet.
Teine meeskonnakoolitus toimub keset kooliaastat. Siis tehakse vahekokkuvõtteid ning teise poolaasta plaane.

Kolmas meeskonnakoolitus toimub juunis, kus võetakse õppeaasta kokku, tehakse kokkuvõtteid ja ollakse tänutundes.
– Teemakoolitused toimuvad igal koolivaheajal.
Nende raames viiakse läbi arengukava ning õppekava arendusega seotud arutelusid, arendatakse kooli õppemetoodikat, sõlmitakse kokkuleppeid kooli ühiselu reeglite osas.
Samuti tellitakse vastavalt vajadusele sisse koolitajaid juhul, kui õpetajaskond tunneb puudust mõne erialaspetsialisti nõuande järele.
Lisaks korrapärastele koolitusetele on igal koolipere liikmel võimalus käia vähemalt kolmel korral aastas supervisioonis. Supervisioon on töönõustamine, mille käigus saab superviseeritav uurida ja kaardistada tööalaseid teemasid, tööalaseid suhteid, näha oma tugevusi ja
toetusvaldkondi. Korrapärane supervisioon aitab ennetada õpetaja tööstressi.
Vastavalt vajadusele toimuvad koolis ka grupisupervisioonid. Grupisupervisiooni eesmärk on lahendada mõnd õpetajate ühist küsimust või pakkuda tuge mõne õpetaja probleemi korral.
Õpetajate töökoosolekud toimuvad iganädalaselt. Need kohtumised on kohaks, kus arutatakse jooksvaid küsimusi ning tehakse eeloleva nädala plaane.
Uutele, tööle asuvatele õpetajatele määratakse Gaia Koolis mentor. Mentorlus võimaldab uut töötajat toetada läbi usaldussuhte loomise, kuulamise ja jõustava tagasiside andmise.
Õpetaja ja juhtkonna arenguvestlused toimuvad vähemalt ühel korral õppeaasta jooksul. Alustava õpetajaga ka katseaja lõpus.
Lisaks viib Gaia Kool iga-aastaselt läbi koolituskursust „Meie aja teadlik õpetaja“. Kursus on avatud kõigile teemast huvitatud õpetajatele. Gaia Koolis alustavatel õpetajatel on kohustus sel kursusel osaleda. Kursus kestab ühe aasta ning toimub eraldi õppepäevadena.
Kursus on ka väärtuslikuks personaliotsingu kohaks. Gaia Kool on igalt seni toimunud kursuselt leidnud kooli uusi õpetajaid.
Tagamaks koolituste, mentorluse ja supervisioonide sujuva toimimise kogu kooliaasta vältel, on koolil koostööleping osalise koormusega superviisor-nõustajaga.

1.15. Karjääriteenuste korraldus koolis

Gaia Kooli korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ning tagab õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või -nõustamine) kättesaadavuse.
Gaia Kool teeb koostööd Eesti Töötukassa karjäärispetsialistidega, kelle pakutavaid töötube võimaldame 8. ja 9. klassi õpilastele.
Käiakse erinevatel õppekäikudel piirkonna koolides ning ettevõtetes.
Enne kevadvaheaega on vajadusel võimalik kõigil 9. klassi õpilastel läbida individuaalne karjäärinõustamine.

1.16. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

Kooli õppekava arendamisel ja uuendamisel on oluline pidev õpilaste õpihuvi hoidmine, kaasaegsete õpikäsituste rakendamise tagamine, elukeskse ja innovatiivse õppeprotsessi kujundamine, ühiskonnas toimivate muutustega arvestamine.
Õppekava koostamisel osalevad kõik õpetajad. Õppekava täitmist jälgib iga aineõpetaja oma aine lõikes ja see peegeldub töökavas. Kooli juhtkond koostöös õpetajatega jälgib ainekavade sobivust ning vajadusel algatab nende uuendamise või täiendamise. Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks, täiendamiseks kooli
õppenõukogule ja nõukogule.

Styling Reset settings
Demo Site
Layout Style
Colors
  • Base 1
  • Base 2
  • BG color
Background
Fonts (630+ fonts available in admin panel)