Õppekava

Üldosa

1.1 Sissejuhatus

Käesolev õppekava on koostatud dokumendi „Väljundipõhise õppekava koostamine“ (www.oppekava.ee) eeskuju põhjal, mille järgi „Õppekava on hariduseesmärkide teostamise plaan ehk milleks, mida, kuidas ja millise aja jooksul õpitakse ja õpetatakse.“
Väljundipõhine õppekava on alusdokument, mille keskne rõhuasetus on õppijate poolt õppimise kaudu omandatavate õpitulemuste ehk õpiväljundite omandamisel õppeprotsessi lõpuks. Õpetamine konkreetsemalt ja õpikeskkond üldisemalt täidavad selles protsessis õppimist toetavat rolli.
Gaia Kooli õppekava koostamise aluseks on
✓ Eesti Vabariigi põhikooli riiklik õppekava,
✓ „Põhikooli ja gümnaasiumiseadus“,
✓ „Erakooliseadus“,
✓ MTÜ Gaia Hariduse Selts põhikiri,
✓ Gaia Kooli arengukava,
✓ Gaia Kooli töötajate ja lapsevanemate soovid, taotlused ja kokkulepped,
✓ Gaia Kooli ressursid.
✓ Gaia Kooli põhikiri
Õppekava olulised väärtused tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis, Gaia Hariduse rahvusvahelises õppekavas ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustame üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi.
Õppekava toetab kooli missiooni ning visiooni elluviimist.

1.2 Kooli väärtused ning õppe- ja kasvatuseesmärgid

Gaia Kool lähtub oma väärtussüsteemis inimese ja looduse harmoonilise kooseksisteerimise põhimõtetest. Kool on saanud oma nime planeedi Maa järgi (Gaia on Maa kreekakeelne nimetus).
Gaia Kooli väärtused on korrastatud Gaia haridusprogrammi nelja suurt valdkonda – maailmavaatelist, majanduslikku, ökoloogilist, sotsiaalset – arvestavalt. Nii põhineb kool neljal baasväärtusel, mis jagunevad alljärgnevalt:
Maailmavaade – väärtuseks on koostöö.
Majandus – väärtuseks on muutuste juhtimise julgus.
Ökoloogia – väärtuseks on jätkusuutlikkus.
Sotsiaalsus – väärtuseks on individuaalsuse toetamine.
Koolikogukonna koostöös on välja töötatud Gaia Kooli väärtuste mandala, mis ilmestab kooskasvamise protsessi spiraalset arengut ning sel teel kohatavaid väärtuseid.

Gaia kooli visoon:
Gaia Kool on gaia hariduse põhimõtteid (jätkusuutlik eluviis, hool Maa ja inimese eest) järgiv üldhariduskool, kus on loodud arengukeskkond, mis toetab õpilaste võimekust olla suurepäraste koostööoskustega, järgida jätkusuutliku eluviisi põhimõtteid ning kanda vastutust enda ja maailma eest.
Gaia Kooli visioon on kokku võetav hüüdlausena: terve inimene, terve kogukond, terve maailm!
Gaia Kooli missioon:
Gaia Koolis lähtutakse õppe korraldamisel iga õpilase individuaalsetest vajadustest ning kooli õppesuundadeks on loodusõpe ja pärmuskultuur, mis toetavad ainete lõimingut.
Kool toetab sellise inimese kujunemist, kes tunnetab end Maa (Gaia) kodanikuna. Inimene on oma valikutes alati ja tingimusteta vaba, kuid selle vabadusega kaasneb vastutus nii enda kui Maa eest.
Kooli väärtuste kandjad õppetegevuse raames on kooli õpetajad. Tähtis on õpetajate omavaheline koostöö ning lapse, lapsevanemate ning õpetajate koostöö. Oluliseks peetakse, et lapsevanemad aktsepteerivad kooli poolt kinnitatud väärtushinnanguid ning usaldavad õpetajaid. Õpetajate koostöövormiks on korrapäraselt aset leidvad töökoosolekud ning Õpetajate Nõukogu koosolekud, kus arutatakse õppetöö korraldusega seotud küsimusi. Õpetajalt eeldatakse avatust aktsepteerida ka võimalust, et laps saab olla täiskasvanule õpetaja.
Gaia kooli kogukond koosneb õpilastest, koolipersonalist ja lapsevanematest, kes tegutsevad ühises ja ühtses väärtusruumis. Selline koostöö nõuab igalt kogukonna liikmelt avatust, vastutust, partnerlust, austust, usaldust ja sallivust ja see loob arengut toetava koolikultuuri. Iga Gaia kooli kogukonna liige on ühise väärtusruumi hoidja ja toimib vastavalt väärtuskokkulepetele.
Gaia Kool on kogukonnakool: see tähendab, et laste, perede ja koolikogukonna vahel on tihe koostöö. Samuti toimub koostöö kooli ümbruskonna kogukonnaga. Lapsi kaasatakse kogukonna tegemistesse ning näidatakse eeskujudele toetudes, et hool Maa eest algab oma ümbruse ja kodukoha eest hoolitsemisest.
Sõnastatud on alljärgnevad väärtuseesmärgid:
– Koolis toimub vabaduse ehk vastutuse kasvatus.
– Lapsel on usk endasse ja oma maailmapilti.
– Laps on koostöövõimeline, ta austab elu ja on tolerantne.
– Laps tunneb oma tugevaid külgi ning neid on koolis arendatud.

Peamiseks kasvatuseesmärgiks on õnneliku, endaga rahul oleva, kaasinimestest ja keskkonnast hooliva inimese arenguks võimaluste loomine, mis on kokkuvõetav põhimõttes: terve inimene, terve kogukond, terve maailm.

Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes
Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega.
Esimeses kooliastmes keskendutakse:
1) kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele;
2) positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisse;
3) õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö
oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;
4) eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele;
5) põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja
väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;
6) õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.
Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II kooliastmes
Gaia Kooli teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate õppijate kujunemine. Õppetöös on oluline äratada ja säilitada õpilaste huvi õppekavaga hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu.
Teises kooliastmes keskendutakse:
1) õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada;
2) huvitegevusvõimaluste pakkumisele;
3) õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele;
4) õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.
Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III kooliastmes
Kolmandas kooliastmes on õppe ja kasvatuse põhitaotlus aidata õpilastel kujuneda vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida. Kolmandas kooliastmes keskendutakse:
1) õpimotivatsiooni hoidmisele;
2) õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes;
3) erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele;
4) pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele, eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele;
5) õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele;
6) õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.
Õpetuses rakendatakse mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldavad murdeikka jõudvatel õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktilise eluga ning aitavad toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja tegutsemisega uutes rollides.
Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni.

1.3 Kooli struktuur ja juhtimine

Gaia kool on 9-klassiline põhikool.
Gaia Kool jaguneb kolme kooliastmesse:
I kooliaste – 1. – 3. klass,
II kooliaste – 4. – 6. klass,
III kooliaste – 7. – 9. klass.
Kooli juhtorganid on alljärgnevad:
MTÜ Gaia Hariduse Selts, mis koosneb lapsevanematest, õpetajatest ja kooli toetajatest, kes on sooviavalduse ja ühe liikme soovituse alusel võetud Gaia Hariduse Seltsi liikmeks. Gaia Hariduse Selts on kooli pidaja ja ühtlasi omanik, kelle juhtimisorganid on seltsi üldkoosolek ja kuni 5-liikmeline juhatus.
Gaia Hariduse Seltsi juhatus valitakse seltsi üldkoosolekul ja esindab seltsi üldkoosolekute vahelisel ajal. Juhatuse ülesanne on juhtida Gaia kooli ja jälgida selle tegevuse vastavust põhikirjale, arengukavale ja õppekavale.
Kooli Nõukogu liikmed on kooli direktor, õpetajate esindaja, kelle kandidaat valitakse kooli õppenõukogu poolt, 2 lastevanemate esindajat, kelle kandidaadid valitakse kooli lastevanemate üldkoosolekul, kooli pidaja esindaja. Nõukogu töö eesmärgiks on kooli juhtimise toetamine nõuandva organina kooli juhatajale ja kooli pidajale.
Kooli lapsevanemate soovil ja eestvedamisel on võimalik koolile valida Vanemate Kogu, mille liikmeteks on igast klassist 1-2 vanemate esindajat. Vanemate Kogu eesmärgiks on kooli juhtorganite toetamine ning nõustamine.
Õppenõukogu (Õpetajate Nõukogu) liikmeteks on kõik kooli õpetajad ja selle ülesanne on kooli tegevuseks vajalike otsuste tegemine vastavalt õppenõukogu pädevusele.
Õpetajate koosolek on pedagoogiline arutlev-nõuandev kogu, mille koosseisu kuuluvad kooli juhataja, õppealajuhataja ja kõik õpetajad. Koosolek käib koos vastavalt vajadusele kuid vähemalt kord õppeperioodi jooksul ja selle pädevusvaldkonnaks on õppe- ja kasvatusteemad.
Maksimaalne õpilaste arv klassis on 20, arvestamata individuaalse õppekava järgi õppivaid lapsi. Vajadusel moodustab kool paralleelklasse, õpperühmi või tasemerühmi.

1.4 Tunnijaotusplaan õppeaineti ja aastati

Õpilaste nädalakoormus põhikoolis on järgmine:
1. klass – 20 õppetundi
2. klass – 23 õppetundi
3. klass – 25 õppetundi
4. klass – 25 õppetundi
5. klass – 28 õppetundi
6. klass – 30 õppetundi
7. klass – 30 õppetundi
8. klass – 32 õppetundi
9. klass – 32 õppetundi
Lubatud õppekoormus koosneb riikliku õppekavaga määratud kohustuslikest tundidest ja kooli poolt valitud valiktundidest. Õpet kavandades ja ellu viies arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks.
Lisatunnid võimaldavad klassi- või aineõpetajal õpitulemuste saavutamiseks vajalike meetodite valiku kaudu pöörata süvendatud tähelepanu üld- ja valdkonnapädevuste saavutamiseks.
Gaia Kool peab oluliseks keeleõpet algastmes, seetõttu on lisatunnid võõrkeeles. Teiseks prioriteediks on loodusaineid. Samuti on tunniplaani lõimitud pärandkultuuri tundmaõppimine.

Tunnijaotusplaanis on võimalikud individuaalsed erisused. Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja kooli juhataja või juhataja volitatud pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust.


Tunnijaotusplaanis on võimalikud individuaalsed erisused. Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja kooli juhataja või juhataja volitatud pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust. I kooliastme vabaained 8, II kooliastme vabaained 10, III kooliaste 4.

1.5 Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted

Läbivad teemad on võtmepädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade vahelise lõimingu ning koolikeskkonna kujundamise vahendiks. Läbivad teemad on üldistava iseloomuga, olles nõrgalt või üldse mitte seotud kindla õppeaine või ainevaldkonnaga. Läbivad teemad võimaldavad luua ettekujutust ühiskonna kui terviku arengust ning kaasaja aktuaalsetest probleemidest, toetades õpilase suutlikkust oma teadmistes orienteeruda ja neid oma enesemääratlemisel arvesse võtta. Läbivate teemade õpetus realiseerub kogu kooli õppe- ja kasvatuse ning kooliorganisatsiooni toimimise kaudu, põhinedes aineõppel, õpikeskkonna korraldusel ning klassi- ja koolivälisel tegevusel.
Riiklikus õppekavas nimetatud läbivad teemad on järgmised:
1. elukestev õpe ja karjääri planeerimine;
2. keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng;
3. kodanikualgatus ja ettevõtlikkus;
4. kultuuriline identiteet;
5. teabekeskkond;
6. tehnoloogia ja innovatsioon;
7. tervis ja ohutus;
8. väärtused ja kõlblus.
Läbivad teemad Gaia Koolis on allpool kirjeldatud prioriteetsuse järjekorras. Läbivad teemad toetavad kooli visooni: terve inimene, terve kogukond, terve maailm elluviimist.
1) Väärtused ja kõlblus
Väärtused ja kõlblus on prioriteetne läbiv teema Gaia Kooli väärtusruumis. Taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli. Toetatakse lapse kujunemist arenenud vastustutundega maailmakodanikuks, kes väärtustab kõrgelt kogukondlikke ning perekondlikke väärtusi. Koostöö kogukonnaga ning koolipere ühistegevused võimaldavad kasvada loomulikult ja praktiliselt vastutustundlikuks ühiskonna liikmeks.
2) Keskkond ja jätkusuutlik areng
Taotletakse õpilase kujunemist vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ja planeeti ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele. Suur osa õppest korraldatakse kooliruumidest väljaspool looduskeskkonnas. Õuesõppel on oluline roll õppetöö korralduses. Õuesõppe võimalusi kasutades on plaanis viia läbi erinevaid ainetunde. Kooli traditsioonideks on igakevadine mitmepäevane ekskursioon, igasuvine laager ja igasügisene talgupäev. Kooli kasutada on aed Mõisamaal, Märjamaa vallas, kus toimuvad igakevadised, -suvised ja/või -sügisesed aiandustunnid, kus õpitakse tundma taimede kasvatamist ja hooldamist.
3) Elukestev õpe ja karjääri planeerimine
Taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid. Planeeritakse külastada erinevate elukutsete
esindajaid nende praktilises töökohas (sepp, kunstnik, põllumees jne) tutvustamaks lastele erinevate elukutsete tahkusid. Samuti külastatakse õppekäikude raames erinevate kutsete esindajaid ning proovitakse kätt erinevate praktiliste tööde vallas.
4) Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus
Taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna ja ühiskonna liikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Gaia Kool toetab õpilaste omaalgatust ning loomingulisust läbi mängude ning vaba tegevuse. Koolikogukond planeerib ühiseid üritusi: laagreid, väljasõite, matku. Laste ettevõtlikkust toetatakse juba algastmel. Erinevate ainete lõimimise toel korraldatakse igaaastast Jõululaata, mille läbiviijateks on lapsed ise vanemate kaasabil. Laada korraldamine aitab lastel tegeleda käsitööga, harjutada rühmatööd, õppida arvutamist, pakkuda oma tooteid ning planeerida teenitud raha kasutamist.
5) Kultuuriline identiteet
Taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis. Gaia Koolis on olulisel kohal rahvuslike tähtpäevade tähistamine. Samuti käsitletakse ainete lõimimise toel erinevate riikide ja rahavaste kultuuri ning kombeid. Kultuuriõpe käib käsikäes keeleõppega.
6) Teabekeskkond
Taotletakse õpilase kujunemist kriitiliselt mõtlevaks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda analüüsida ning kujundada välja oma arvamuse. Väikesed klassid ning tundides toimuvad arutelud toetavad selle läbiva teema arengut.
7) Tehnoloogia ja innovatsioon
Taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. Esimesel kooliastmel arendatakse lastes võimet suhtuda mõistlikult arvutikasutusse ning mõista aja jaotuse olulisust arvutikasutuse ning teiste loovate tegevuste vahel.
8) Tervis ja ohutus
Taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning aitama kaasa tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele. Terve inimese ja terve looduse väärtustamine on läbiv teema erinevates õppeainetes ning kooli väärtustes üldisemalt.

1.6 Õppe ja kasvatuse korraldus

Gaia koolis on õppetöö korraldatud üldõpetuse põhimõtteid järgides.
Üldõpetus ehk keskustamine on õppekavas olevate ainete seostamise viis, mis püüab intellektualismi mõjul killustunud maailmapilti ühendada. Üldõpetus ei vastandu ainesüsteemile, vaid avardab ja muudab viimast elulähedasemaks. Õppeained püsivad ka üldõpetuses, samuti nende tööviisid, kuid need ei esine iseseisvatena, vaid on seotud looduse või pärimuse teemaga, mille ümber lõimitakse kogu õppetegevus.
Üldõpetus on õpetamise viis, mis arendab õpilase vaatlusvõimet, iseseisva töö oskust ja mõtlemist, ergutab fantaasiat ja laiendab tema huvide ringi.
Üldõppe kaudu on lõimitud loodusõpe, inimeseõpetus, eesti keel, matemaatika. Kehaline kasvatus, kunst- ja tööõpetus on lõimitud 1. klassis üldõpetusse. Kunsti- ja tööõpetus on lõimitud ainekavas kuna Gaia Kool näeb, et I kooliastmes on nende ainete kooskäsitlemine tõhus ning võimaldab parimal moel üldõpet rakendada.
Õppeaine lõimingud võivad osaliselt oleneda ka sellest, milliseid aineid klassiõpetaja saab ja soovib oma klassile anda ning milliseid aineid annab aineõpetaja.
Koolis on igal kuul on oma teema, mida käsitletakse kõigis ainetes.
September: Kodu
Oktoober: Mets
November: Pärimused
Detsember: Valgus
Jaanuar: Inimene ja tervis
Veebruar: Eesti ja maailm
Märts: Loomad
Aprill: Vesi
Mai: Maa
Igakuise teema läbivaks teljeks on ühe või mitme projekti elluviimine. Projektiks võib olla näiteks raamatu kirjutamine, ettekande tegemine suuliselt või kirjalikult, lauamängu tegemine, uurimustöö läbiviimine vms. Ühe kuu jooksul läbi viidavad projektid on seotud kuu teemaga ning toetavad selle teema käsitlemist lõimides üldõppe põhimõtteid järgides kokku erinevad ained. Nii näiteks on Inimese kuu raames võimalik õppida tundma inimese kehaosasid ja pereliikmeid erinevates keeltes, uurida koos vanematega oma suguvõsa ajalugu ning teha sel teemal klassis ettekanne, koostada tervisliku toitumise kokaraamat ning valmistada ühiselt tervislikku toitu ja palju muud. Teema käsitluse raskusaste sõltub laste vanusest ning õppekava teemadest.
Projektõpet mõistetakse kui õppekavaga seotud eesmärgistatud õppimist õpiprojektide elluviimise kaudu. Projektõppes osaleb kogu klass ning selle eesmärk on võimaldada õpilastel omandada õppekavaga sätestatud teadmisi ja oskusi aktiivsel ning sisemiselt motiveeritud kujul. Seega, projektõppena käsitletakse koolitöö raames tehtavaid õpitegevusi, mis viiakse
läbi aineid lõimides. Projektõpe on õpetaja ja õpilaste vaheline ühine õpitegevus, mis seab keskmesse õpilas(t)e huvist lähtuva, kuid kellegi jaoks reaalselt vajaliku projektiteema ja võimaldab arendada innovaatilisust ja loomingulisust, koostööd ja sotsiaalseid oskusi ühendatuna digipädevustega ja annab õpilasele eduelamuse.
Projektõppe ülesehitus erineb traditsioonilisest tunnikavast. Selle asemel, et õpetaja on teadmiste edastaja ning õpilane nende vastuvõtja rollis, tehakse rühmatööd, mille käigus toimub palju intensiivsem omavaheline suhtlemine õpilaste vahel. Õpetaja roll projektõppes on planeerimisprotsessi suunamine, õigete oskusteadmiste ja võtete modelleerimine, rühmatööoskuste kujundamine.
Suur rõhk projektõppes on ühise töötamise oskuste ja strateegilise planeerimise põhimõtete kujundamisel rühmas. Olulise rolli omandavad diskussioon, läbirääkimised ja argumenteerimine.
Projektõpe keskendub konkreetse teemaderingi sügavuti omandamisele seostatuna reaalse igapäevaelu konteksti. Projektõppe käigus omandavad õpilased uusi käelisi oskusi ja praktilisi kogemusi, mida on kerge transformeerida igapäevaelu situatsioonidesse.
Kõik projektõppe käigus sooritatav on suunatud mingi konkreetse eesmärgi lahendamisele, projekti elluviimisele. Erinevad tegevused (mõõtmine, graafikute joonistamine) on vajalikud suurema projekti elluviimise käigus, ega ole omaette eesmärgiks.
Gaia Koolis kasutatakse võimalikult palju a õuesõppe ja avastusõppe elemente ning toetatakse õpet läbi praktilise tegevuse ja mängu.
Õuesõpe on õppimine ehedas keskkonnas vahetu kogemise, isetegemise ja kogetu teistele vahendamise teel. Õuesõpe on täiendus traditsioonilisele õpetamisviisile. See hõlmab õpikeskkondi klassiruumidest ja loengusaalidest väljaspool, st õppimine toimub avatud õpiruumis. Avatud õpikeskkonnale on iseloomulik see, et õppimise koht toimib samaaegselt ka
õppevahendina ning seal saadud elamused-kogemused juhivad teadmiste ja oskusteni. Avatud
õpiruumis tõuseb esikohale laps ja tema aktiivne tegevus, jättes õpetajale suunava ja toetava rolli (Abel, 2010).
Õuesõppimise juures on olulisemaiks see, et õuekeskkond võimaldab saada isiklikke kogemusi, õpikutes sisalduvad tarkused muutuvad kogemuste kaudu õppides elulisteks. Õuekeskkonnas läbiviidav tegevus toetab lapse aktiivset osalust õppeprotsessis, võimaldades lapsel õppimisele läheneda loomuomaselt – koguda teadmisi oma keha ning keskkonna vahendatud tunnete ja muljete kaudu (Nelson, 2009). Õues õppimisel on õppeprotsessi kaasatud õpilase erinevad meeleorganid ja õppeprotsessis kogetu saab seetõttu mitmekülgsemalt omandatud.
Õuesolek parandab nii õppijate kui õpetajate tervislikku seisundit, vähendab stressi ja ülekaalulisust. Kuna kaasaja lapsed liiguvad vähe, siis on õuesõpe üheks heaks võimaluseks laste tervise edendamisel.
Õuesõppele on iseloomulikud viis tunnusjoont:
• koht, mis aitab õppida;
• õppimine erinevate meelte kaudu;
• tegu ehk vahetu osalemine protsessis, samuti tegevuse käigus millegi valmistamine;
• adumine ja modelleerimine ehk õpitu tagasipeegeldamine ja uute teadmiste sidumine
olemasolevate teadmistega;
• iva leidmine ehk mida õpetada teistele.
Koolil on võimalus kasutada mõisaparki ning puu- ja köögiviljaaeda Mõisamaal, Märjamaa vallas, ökokogukonnas “Väike jalajälg”. Õuesõppe raames toimuvad sealses aias mais ja septembris aiandustunnid, kus tehakse peenraid, külvatakse, korrastatakse aeda, koristatakse saaki ning tehakse hoidiseid. Toidukasvatamise oskuste edasiandmist peetakse koolis väga oluliseks.
Õppetöö läbiviimise aluseks on aastane rütm, mis põhineb rahvuslikel traditsioonidel ning loodusrütmidel. Võimaluste piires kasutatakse tsükliõppe metoodikat, andes võimaluse läbida üks teema tervikuna. Samuti seatakse eesmärgiks siduda erinevate õppeainete sisu ning rakendada õppetöös suurel määral praktilisi tegevusi. Võimalusel korraldatakse osa tunde praktikute juures (kunstitundide puhul nt sepikoda, kunstniku ateljee vms).
Loodustundide raames minnakse tihti matkadele ning uurimisretkedele selleks pädeva inimese juhtimisel. Looduse tundmisel on kogukonnakoolis oluline roll. Kultuuride uurimise eesmärgil külastatakse regulaarselt Eesti muuseume, arhitektuurimälestisi jms.
Reaalainete tunde seotakse igapäevaste eluks vajalike oskustega. Kahe võõrkeele õpe algab I kooliastmes. Koolis peetakse oluliseks mängu ning kogu õppetöö on I kooliastmes seotud mänguga. Lapsed õpivad mängides ja avastades. Tundides on antud roheline tee laste loomingulisuse avamisele.
Õppetöö käigus teadmiste omandamiseks on oluline roll positiivsel atmosfääril, vabatahtlikkusel ja rühmatöödel. Õpetaja on pigem teejuhi rollis, mitte vaid faktiteadmiste ja ainutõe edastaja. Vanematele õpilastele antakse vajadusel võimalus õpetada nooremaid.
Gaia Kool järgib õppetöö korraldamisel aastast rütmi, aastaaegade rütmi, nädala rütmi ja ööpäevast rütmi.
Aasta rütmi sisseviimisel järgib kool Eesti rahvakalendri tähtpäevi. Au sees on riiklikud pühad ja tähtpäevad (nt Eesti Vabariigi sünnipäev). Tunnustatud on Eesti kultuuriruumis juurdunud kristlikud traditsioonid (nt jõulud), arvestatakse võimalusel teiste kultuuride tähtpäevadega (nt volbriöö), tähistatakse pööripäevasid. Peamine põhimõte on lähtuda tegevuste planeerimisel looduse rütmidest, mida arvestatakse võimalusel õppetöö korraldamisel (aktiivne õues tegutsemise periood valgel ajal, rahulikum talvel).
Õppetöö algab 1. septembril. Järgnevad tähtpäevad:
– 21. september – pööripäev
– 29. september – mihklipäev
– 10. november – mardipäev
– 25. november – kadripäev
– 21.-24. detsember – valgusepüha; pööripäev; jõulud
– 17. jaanuar – tõnisepäev (taliharjapäev)
– 21. märts – pööripäev
– märts-aprill – kevadpühad e lihavõtted
– 1. mai – Kevadpüha e volbripäev
– 21.-24. juuni – suve algus; jaanipäev
Tähtpäevade loetelu ning nende läbiviimise traditsioonid täpsustuvad koolielu iga-aastase praktika käigus.
Rütmi, ning eriti aastase rütmi järgimine koolis on oluline, kuna tänapäevases maailmas on aja mõiste suures osas erinev sellest, kuidas tajuti aega möödunud aastatuhandete jooksul. Tihti on tänapäeval elus ja koolis kõige tähtsamaks ajaühikuks minut. Gaia Kool soovib vältida minuti ületähtsustamist ning järgida pigem loomulikke ööpäevaseid, nädalasi ning aastaseid rütme, seda eriti algklassides. Samuti peetakse oluliseks lähtuda iga lapse eripärastest võimetest ning talle sobivast tempost.
Kool keskendub oma tegevuses igapäevasele rütmile, mis moodustab nädalase rütmi. Nädalad moodustavad rütmi ühest tähtpäevast teiseni. Iga tähtpäev on oma olemuselt pidu. Nii moodustab kooliskäimine turvalise seikluse, kus teatud ajaperioodi järel on taas toimumas uus ja huvitav sündmus. Pidulike sündmuste vahel on rahuliku tegevuse perioodid, kus valmistutakse järgmiseks ürituseks. Võimalusel seotakse pidustustega ka õpitavaid aineid; sündmusi tähistatakse kontsertide, etenduste, avalike arutelude või muude koosviibimistega, kuhu on oodatud ka kõik lapsevanemad. Iga õppeperioodi viimane nädal on projektide nädal, mil õppetöö toimub klassideüleselt, huvipõhistes rühmades. Õpilased on võimalikult palju kaasatud projektinädala, tähtpäevade ja ürituste korraldamisse. Projektinädala tundide ja töötubade ning projektide sisu kujundatakse õpilaste ning õpetajate ühistööna.
Õppeaastas on 35 õppenädalat, kokku 175 koolipäeva, mis on jaotatud viieks perioodiks. Kooliaasta algab 1. septembril. Õppeperioodide vahel on vaheajad.
Gaia Kool korraldab suveperioodil täiendava õppega seotud tegevusi, arvestades, et põhiharidust omandavale õpilasele on tagatud vähemalt 8 järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppega seotud tegevustest. Kokkuleppel lapsevanematega planeeritakse õppetöö korraldus suvelaagri vormis.
Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunni pikkus on tavapäraselt 45 minutit kuid õpetaja võib tunni pikkust vajadusel reguleerida vastavalt töö sisust tulenevale eripärale. Lähtuvalt õppetöö iseloomust võib õppetunde läbi viia paaristundidena. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna. Õpetaja planeerib projekt-, õues- ja muuseumiõppe ning ekskursioonid ja õppekäigud õppeaasta alguses; lisab need oma töökavadesse, arvestusega, et need koos tavaõppega ei ületaks lubatud nädalakoormust ja toimuksid õppeaasta sees.
Vahetundide pikkus on vähemalt 10 minutit, söögivahetunni pikkus vähemalt 45 minutit. Koolipäeva algusaeg kehtestatakse kooli kodukorras.
Koolipäev algab enamasti hommikuringiga, kus iga õpilane saab väljendada oma ootuseid päevale ning arutatakse läbi päevakajalised teemad.
Koolis tegutseb vajadusel pikapäevarühm.

1.7 Loovtöö temaatika valiku, juhendamise, töö koostamise ja hindamise kord

III kooliastmes korraldab Gaia Kool õpilastele igal õppeaastal läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, milleks on uurimus, projekt, kunstitöö, etendus, näitus või muu
taoline. Loovtöö on kogemus ja elamus. Töö teema valiku teevad õpilased õpetaja juhendamise ja abiga. Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka kokkuleppel õpetajatega kollektiivselt.
Loovtöö ühe väljundina koostavad kirjalikult või valmistavad muul viisil kõik 8.-9. klassi õpilased õppekava läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid ja ainevaldkondi lõimiva kohustusliku aastatöö, milleks on:
• ühel õppeaastal teadustöö põhimõtetest lähtuv uurimistöö, mis on vormistatud „Aastatööde koostamise, vormistamise ja ettekandmise juhendi“ järgi;
• ühel õppeaastal projekt, kunstitöö, etendus, näitus vms.
Juhataja kinnitab aastatööde komisjoni, kelle peamine ülesanne on:
• kinnitada loovtööperioodi vahe ja lõpptähtajad;
• anda esmast tagasisidet tööde projektide kohta hiljemalt nädal enne tööde kaitsmist;
• anda lõpphinnang tööde ning nende esitluse kohta.
Õpilane valib vastavalt töö teemale juhendaja üldjuhul kooli õpetajate hulgast. Õpilane võib
taotleda kokkuleppel aastatöö komisjoniga (ühte) juhendajat (ka) koolist väljastpoolt.
„Aastatöö koostamise, vormistamise ja ettekandmise juhend“ annab ülevaate uurimistöö nõuetest Gaia Koolis ja on mõeldud õpilastele abiks aastatöö koostamisel, vormistamisel ning
ettekandmisel. Tööle lõpphinnangu andmisel lähtub komisjon aastatööjuhendis esitatud nõuetest ja juhtnööridest.
Vastavalt õpilase võimetele ja nõuetele sooritatud aastatöö eest märgitakse õppeinfosüsteemi
tulemusena ’arvestatud’. Mittesooritatud või nõuetele ja/või õpilase võimetele mittevastava töö
eest märgitakse aasta kokkuvõtteks loovtöö tulemusena õppeinfosüsteemi ’mittearvestatud’.
Sellisel juhul osaleb õpilane täiendavas õppetöös, et tagada aastatöö nõuetele vastavus.
Aastatöö sooritamine on Gaia Kooli 8.-9. klassis tingimus klassi lõpetamiseks. Aastatööst vabastuse otsustab piisava põhjuse olemasolul kooli õppenõukogu, näiteks olümpiaadivõit vabariiklikul olümpiaadil, mahukas ja õnnestunud esinemine mõnes muus projektis vm.
Loovtöö kokkuvõtte fikseeritakse hinnanguna klassitunnistusel ning märge sellest läheb ka põhikooli lõputunnistusele.

1.8 Hindamise korraldus

Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse Gaia Koolis mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja –viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.
Hindamise eesmärgid on:
1) toetada õppija arengut;
2) anda tagasisidet õppija õppeedukuse kohta;
3) innustada ja suunata õppijat sihikindlalt õppima;
4) suunata enesehinnangu kujunemist; suunata ja toetada õppijat edasise haridustee valikul;
5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
6) toetada kujundava hindamise ja enesehindamise põhimõtteid kasutades enesemääratluspädevust;
7) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
Gaia Kool on seadnud eesmärgiks toetada õpilastes süvaõppimise võimekust. Süvaõppimisele on iseloomulikud alljärgnevad jooned:
1) õppija püüab mõttest aru saada;
2) õppur otsib mudeleid ja põhimõtteid;
3) õppija seostab mõtteid varasema kogemusega;
4) õpilane suhestub aktiivselt aine sisuga
Gaia Koolis kasutatakse kujundava hindamise põhimõtteid. Kujundav hindamine on õppe kestel toimuv suulises või kirjalikus vormis hindamine, mille käigus õpetaja ja/või õpilane analüüsib õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist. Kujundava hindamise abil saab õppija tagasisidet oma arengu, seniste tulemuste ja vajakajäämiste ning üldpädevuste saavutamise kohta.
Gaia Koolis nimetatakse kujundavat hindamist peegeldamiseks ehk laps saab tagasisidet kaaslaselt, vanemalt, õpetajalt. Kõige olulisem on enesetagasiside ehk enesepeegeldus.
Õpetaja ülesanne on innustada ja suunata õpilast edasisel õppimisel ning kavandada edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu
võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.
Kujundava hindamise eesmärgid on:
• suunata ja soodustada õppimist;
• anda tagasisidet õppimise kohta;
• toetada õppija eneseanalüüsi- ja hindamisoskuste kujunemist;
• peegeldada õpetaja ootusi õppimise suhtes;
• kontrollida õpilaste edasijõudmist;
• anda alus õppija edasise käekäigu üle otsustamiseks;
• arendada õpetamist;
• anda õpetajale tagasisidet õpetamise kohta.
Kujundava hindamise käigus otsitakse vastust kolmele küsimusele:
1) Kus ma olen?
2) Kuhu ma tahan jõuda?
3) Mis pean selleks tegema, et sinna jõuda?
I ja II kooliastmes kasutatakse kujundavat hindamist jooksvalt Stuudiumis õpilastele tagasiside andmiseks. Klassiruumis rakendatakse tagasisidestamiseks tabelit, kuhu on kantud igakuine teema ning selle raames läbitavad projektid. Iga õpilane saab tabelist jälgida nii enda kui teiste laste poolt läbiviidud projektide sooritust. Seega toimib kujundav hindamine nii enesehindamisvahendina kui ka kaasõpilaste poolt antava tagasiside vahendina.
I ja II kooliastemes peab õpetaja lastele tagasisidet andes silmas “arvestatud /mitte veel arvestatud” põhimõtet. Selline lähenemine annab võimaluse lubada lastele õppetöös paindlikkust nii, et kiiremad lapsed saavad esitada tehtud tööd varem ning aeglasemad lapsed saavad areneda omas tempos. Samas jälgitakse hoolega, et iga õppeperioodi lõpuks on kõigil lastel õpitulemused “arvestatud”.
III kooliastmes tuleb kasutusele neljatasandiline hindamissüsteem, kus sõnalist hinnangut täiendab saavutatud taseme sümboolne märgistus. Kuna Gaia Koolis on loodusõpe lõimitud läbi ainete, siis tähistavad tasemeid neli elementi:
Esimest taset tähistatakse sõnaga maa. Maa sümboliseerib talve, juurdumist ning baasteadmisi.
Selle saavutamine on kõigile õpilastele kohustuslik. Arvestatakse, et iga õpilane peab saavutama baastaseme igas aines. Küll aga võetakse arvesse, et iga õpilane võib jõuda baastaseme saavutamiseni erineval ajal õppeperioodi jooksul.
Teist taset tähistatakse sõnaga vesi. Vesi sümboliseerib kevadet, kasvamist, idanemist ja tärkamist. Selle taseme saavutamine näitab õpilase huvi jõuda aines sügavamale.
Kolmandat taset tähistatakse sõnaga tuli. Tuli sümboliseerib suve ja õitsemist. See tähendab, et selle taseme saavutanu on jõudnud küpsuseni ning valdab ainet.
Neljandat taset tähistatakse sõnaga õhk. Õhk sümboliseerib sügist ning seemnete külvamist. Selle taseme saavutanu on jõudnud meisterlikkuseni ning jõudnud väljaspoole ainekavas nõutut. Tal on õigus oma teadmisi kaaslastele jagada.
Tasemed on mõõdetavad ning üle kantavad numbrilistesse või tähestikulistesse ekvivalentidesse alljärgneva tabeli põhjal.

  1. Hindega “A” hinnatakse vaadeldava perioodi või temaatika õpitulemuste saavutatust, kui need vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid.
    2. Hindega “B” hinnatakse vaadeldava perioodi või temaatika õpitulemuste saavutatust, kui need vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral.
    3. Hindega “C” hinnatakse vaadeldava perioodi või temaatika õpitulemuste saavutatust, kui need vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele.
    4. Hindega “D” hinnatakse vaadeldava perioodi või temaatika õpitulemuste saavutatust, kui need võimaldavad õpilasel edasi õppida ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus.
    5. Hindega “E” hinnatakse vaadeldava perioodi või temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, kuid omandatud oskused ja teadmised pole piisavad, et edaspidi oluliste raskusteta hakkama saada.
    6. Hindega “F” hinnatakse vaadeldava perioodi või temaatika õpitulemuste saavutatust, kui need ei võimalda hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.

1.8 Pädevused

Pädevused jagunevad üld- ja valdkonnapädevusteks. Üldpädevused on loomult aineülesed ja nende arendamine on kõigis ainevaldkondades toimuva õppe ühine eesmärk. Vastavalt riiklikule õppekavale on üldpädevused: – kultuuri- ja väärtuspädevus – sotsiaalne ja kodanikupädevus – enesemääratluspädevus – õpipädevus – suhtluspädevus – matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – ettevõtlikkuspädevus – digipädevus
1) kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid;
2) sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel; 3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme; 4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi; 5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi; 6) matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt; 7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske; 8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
Õpetaja töökava koostamise ja selle elluviimise kaudu loob õpetaja tingimused Gaia Kooli õppekavas määratud pädevuste saavutamiseks.
Üldpädevuste ja õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused.
Gaia Kooli ülesandeks on toetada järgmiste valdkonnapädevuste kujunemist:
– looduspädevus – suutlikkus orienteeruda elus- ja eluta looduse nähtustes, nendega seonduvates seaduspärasustes, loodusteaduslikes teadmistes ja mõtteviisides; loodushoidlik ellusuhtumine. Looduspädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena loodusõpetus, läbiv teema: Keskkond ja jätkusuutlik areng;
– sotsiaalne pädevus – suutlikkus orienteeruda ühiskonnaelus; kaasaja ning mineviku ühiskondlike nähtuste ja arengute mõistmine, valmisolek toetada demokraatlikke muudatusi ühiskonnas. Sotsiaalse pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena inimeseõpetus, kunst, muusika; läbivad teemad: Keskkond ja jätkusuutlik areng, Elukestev õpe ja karjääri planeerimine, Tervis ja ohutus;
– refleksiooni- ja interaktsioonipädevus: suutlikkus mõista ja hinnata iseennast ja inimestevahelisi suhteid vastavalt kultuurinormidele, valida sobivat käitumisviisi, järgida terveid eluviise, lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ja inimsuhetes tekkivaid probleeme. Refleksiooni- ja interaktsioonipädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena inimeseõpetus, kehaline kasvatus, läbivad teemad: Elukestev õpe ja karjääri planeerimine, Tervis ja ohutus;
– kommunikatiivne pädevus – suutlikkus keele vahendusel mõista, talletada, edastada, vahetada, tõlgendada ja luua tekste. Kõige laiemalt tähendab kommunikatiivne pädevus suutlikkust suhelda erinevates situatsioonides ning teemadel suulises ja kirjalikus vormis. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena eesti keel, võõrkeeled; kõik õppeained oma mõistestiku ja tekstidega, läbiv teema: Teabekeskkond;
– tehnoloogiapädevus – suutlikkus mõista tehnoloogia arengust tingitud muutusi inimeste töö- ja eluviisis, toimida kaasaja kõrgtehnoloogilises maailmas, olla säästlik ressursside kasutaja. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena tööõpetus, loodusained, matemaatika, läbivad teemad: Elukestev õpe ja karjääri planeerimine, Keskkond ja jätkusuutlik areng, Tehnoloogia ja innovatsioon;
– kultuuripädevus – suutlikkus orienteeruda kultuuris, nautida kunstiloomingut, kasutada kunstivahendeid loominguliseks eneseväljenduseks ja -teostuseks. Kultuuripädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena eesti keel, võõrkeeled, ajalugu, muusika, kunst, tööõpetus, kehaline kasvatus, läbiv teema: Tehnoloogia ja innovatsioon;
– matemaatikapädevus – suutlikkus opereerida mis tahes objektidega sel viisil, et vaadeldakse nendevahelisi suhteid ja nende mudeleid formaliseeritult. Matemaatikapädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena matemaatika, loodusõpetus, läbiv teema: Tehnoloogia ja innovatsioon.

1.9 Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted

Projektõpe on tänuväärne õppemeetod erinevate kasvatuseesmärkide, läbivate teemade, ainevaldkondade ning õppeainete praktilisel ja elamuslikul lõimimisel. See toetub erinevate õppetervikute ühisosale ja lisab õppele lisaväärtust. Lõimingu saavutamiseks korraldab Gaia Kool õpet ja kujundab õppekeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust projektõppena.
Ainetevaheliste, ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide eelistusteks lähtuvalt kooli õppesuundadest ja eesmärkidest on:
1) loodusharidus ja keskkonnakaitse;
2) õpingute sidumine õppija igapäevase eluga, ettevalmistus elukestvaks õppeks;
3) rahvakultuuri tundmaõppimine,
4) keeleõpe;
Ainetevaheliste ja ülekooliliste projektide ettevalmistus on kooli õppekava elluviimise loomulik osa. Selle tagab kooli aastakalendri valmimine õppeaasta alguseks ning seda aitavad läbi viia iganädalased õpetajate koosolekud, töörühmade nõupidamised ning pidev tihe koostöö lastevanematega.
Planeeritud ainetevahelisteks ja ülekoolilisteks projektideks on iga-aastane laat, perioodiliselt korraldatavad matkad, teemapäevad ning koolis ühiselt tähistatavad peod ning rahvakultuuri tähtpäevad.
Koolidevahelist suhtlust viiakse läbi koostöös teiste riikide koolidega. Peamiste partnerkoolidena näeb Gaia Kool Gaia koolide rahvusvahelist võrgustikku. Koolidevaheliste projektide raames toimub intensiivne keeleõpe.

1.10 Õpilaste vastuvõtt

Kooli vastuvõtmise eelduseks on lapsevanema sooviavaldus ning lapse kooliküpsus. Lapse vastu võtmise kooli otsustab juhataja poolt määratud vastuvõtukomisjon lapse ja lapsevanemaga toimunud vestluse ja lapse kooliküpsuse alusel.
Ka vanematesse klassidesse vastuvõtmisel otsustab vastuvõtmise direktori poolt moodustatud komisjon õpilase tervikliku arengu põhjal.

1.11 Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus

Õpilaste nõustamiseks ja nende arengu jälgimiseks on töötatud välja põhimõttelised lähtekohad, mida pidevalt täiendatakse. Süsteemselt viiakse läbi individuaalsed arenguvestlused, milles osalevad nii õpetajad kui lapsevanemad. Vestluste kaudu ollakse õpilasele toeks tema arengus.
Vestluse käigus hinnatakse järgmisi parameetreid: akadeemiline tase; võimekus; tööoskused; omandamise tempo; huvitatus; tahe ja enesedistsipliin; integreeritus klassi; suhtumine kaasõpilastesse. Analüüsi käigus pööratakse tähelepanu tekkinud probleemidele ja analüüsitakse nende põhjuseid ning koos püütakse leida neile lahendused.
Lisaks toimuvad koolis vastavalt vajadusele ainealased konsultatsioonid ja õpiabitunnid. Nende käigus saab suunata õpilase arengut, ületada võimalikke mahajäämusi ning ergutada individuaalset arengut.
Õppe ja kasvatuse korralduse kohta saab teavet kooli kodulehelt, klassitundides, lastevanemate koosolekul ning koolikogukonna ühistegevustel. Operatiivinfo edastab aineõpetaja, klassijuhataja või kooli juhtkond lastevanematele e-kirja teel, kasutades vastavaid meililiste.

1.12 Õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted

Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes.
Gaia Koolis:
1) märgatakse iga lapse individuaalseid vajadusi ja kaardistakse vajalikud koostöövõimalused tugisüsteemi spetsialistide ja aineõpetaja või klassijuhatajaga;
2) tehakse õpetajatele, vanemale ja juhtkonnale ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega.
Sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest tehakse talle muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Nende muudatuste tegemisse kaasatakse õpilase vanem(ad). Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga, koostatakse muudatuste rakendamiseks individuaalne õppekava.
Õpilase nõustamise ja õpiabi osutamise eesmärgil toimuvad vajadusel koolis:
1) õpilaste arenguvestlused;
2) ainealased konsultatsioonid;
2) õpiabi individuaal- või rühmatunnid;
3) pikapäevarühmad.
Õpiabirühma võetakse vastu ajutiste ainealaste õpiraskustega ja väljakujunemata õpioskustega õpilane, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita kooli
õppekava nõudeid või kes vajab õpioskuste ja –harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust. Õpiabirühma tunnid toimuvad vastava ainetunni ajal, milles õpilasel täheldatakse raskusi. Vajadusel viiakse tunde läbi ka pärast õppetunde.
Nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul rakendatakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks järgmisi meetmeid:
– terviseseisundist tulenevat koduõpet, ühele õpilasele keskendatud õpet või individuaalset õppekava,
– põhikooli riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste asendamist või vähendamist või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamist.
Õppe korraldamisel ja meetmete rakendamisel nõustamismeeskonna soovituste kohaselt jätkatakse õpilase arengu ja toimetuleku jälgimist. Nõustamismeeskonna määratud tähtaja lõppemisel või vähemalt korra õppeaastas hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega nõustamismeeskonna soovitatud õppekorralduse või meetmete rakendamise mõju õpilase arengule ja toimetulekule ning teeb selle põhjal ettepanekud edasiseks tegevuseks, sealhulgas täiendavate uuringute läbiviimiseks või uute soovituste saamiseks nõustamismeeskonna poole pöördumiseks.
Meetme rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut. Meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kõik meetme rakendamisel osalenud õpetajad ja tugispetsialistid perioodiliselt õpilase arengut ja toimetulekut ning esitavad omapoolsed soovitused. Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekud vanemale ja vajaduse korral kooli juhatajale edasisteks tegevusteks:
• meetme rakendamise lõpetamine;
• meetme rakendamise jätkamine samal või tõhustatud viisil;
• meetme vahetamine või muu meetme lisamine;
• täiendavate uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialisti või nõustamismeeskonna poole pöördumise soovitamine.
Haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil dokumenteeritakse:
• haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused;
• õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta;
• kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning
• nõustamismeeskonna soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele
rakendatud meetmed.
Gaia Koolis peetakse väga oluliseks õpilase andekuse märkamist. Andekuse toetamiseks pakutakse mitmeid võimalusi.
Tunnitöös valmistab õpetaja andekale õpilasele ette erinevad või suuremamahulised ülesanded. Projektide raames, mil õpilased tegutsevad taseme- ja huvipõhistes rühmades, on andekal õpilasel võimalus teha koostööd endast vanemate õpilastega, mis loob võimaluse tõhusamaks arenguks. Õpilasel on lisaks võimalus soovi korral osaleda abiõpetaja rollis ning selgitada klassis kaasõpilastele tööülesandeid.
Andekaid õpilasi julgustatakse osalema aineolümpiaadidel ja koolidevahelistel võistlustel või konkurssidel. Kool toetab õpilase ettevalmistust võistlustel osalemiseks ning teeb selleks tihedat koostööd koduga.
Individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud koolis määrab koolijuht.
Eraldi rühma õpilasi moodustavad Gaia Koolis koduõppel või individuaalse õppekava põhiselt õppivad õpilased.
Kuna Gaia Kool peab oluliseks, et iga laps saaks haridust individuaalsetele võimetele ning pere vajadustele vastavalt, siis toetab kool koduõppe ning individuaalse õppekava rakendamist.
Koduõppel õppivad lapsed Gaia Koolis omandavad haridust vastavalt riiklikult kinnitatud korrale: “Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord”. Koduõppel olevad lapsed õpivad kooli poolt kinnitatud individuaalse õppekava alusel, nende õppetöö läbiviimist korraldab vanem ning kool kontrollib õppekava täitmist vähemalt kahel korral aastas.
Individuaalse õppekava alusel õppivate laste õppetöö on korraldatud kodu ja kooli koostöös. Selline õpe sobib peredele, kes viibivad ajutiselt välismaal, kelle elukoht on Tallinnast kaugel või kel muul põhjusel ei ole võimalik igapäevaselt koolitöös osaleda.
Individuaalse õppekava planeerimise käigus kujundatakse kooli õpetajate, tugispetsialistide ja vanemate ning lapse koostöös õppekorraldus, mis järgib kooli õppekava kuid mille raames laps ei viibi igapäevaselt koolis. Lapsele on kinnitatud õpetaja(d), kellega ta korrapäraselt kohtub, ning kes annavad talle õpiülesandeid ning jälgivad nende täitmist. Õpetajad vastutavad lapse edasijõudmise eest vastavalt õppekavale. Koolis võib laps osaleda klassiõppes või õppida üks-ühele koos õpetajaga. Õppe korraldus valitakse koostöös vanema ja lapsega.
Individuaalse õppekava põhiselt õppimine võimaldab õppe korraldamisel paindlikkust. Selle eeltingimuseks on kodupoolne valmisolek panustada lapse õppetöö toetamisse suurel määral.

1.13 Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted

Gaia Kooli toimimise üks aluseid on õpetajate vaheline tihe koostöö. Õppetööd planeeritakse ja tööplaane koostatakse õpetajate koostöös.
Õpetaja töökava on dokument, mille alusel planeeritakse igale klassile teemade käsitlemist kuu lõikes. Töökava koostamise aluseks on vastava valdkonna ainekavad. Tööplaanid vaadatakse üle ja kohandatakse regulaarselt iga kuu, et tagada paindlik ja õpilaste vajadustest lähtuv tegevusplaan.
Gaia Koolis on olulisel kohal õpetajate järjepidev koolitamine. Koolitused on jaotatavad mitmesse erinevasse kategooriasse:
– Meeskonnakoolitused toimuvad kolmel korral aastas.
Esimene koolitus toimub augusti lõpus enne kooliaasta algust, kus fookuses on uue aasta plaanid, uue loomine ja kokkulepped. Kuna kool on pidevalt kasvav, siis on oluline, et just enne uut kooliaastat saadakse tuttavaks uute inimestega, loodakse teadlikult kontakte ja usaldussuhet.
Teine meeskonnakoolitus toimub detsembris ning on ühendatud ajaga, mil inimesed vajavad rohkem vaikust, kokkuhoidmist ja koosolemist. Siis tehakse vahekokkuvõtteid ning teise poolaasta plaane.
Kolmas meeskonnakoolitus toimub juunis, kus võetakse õppeaasta kokku, tehakse kokkuvõtteid ja ollakse tänutundes.
– Teemakoolitused toimuvad igal koolivaheajal.
Nende raames viiakse läbi arengukava ning õppekava arendusega seotud arutelusid, arendatakse kooli õppemetoodikat, sõlmitakse kokkuleppeid kooli ühiselu reeglite osas. Samuti tellitakse vastavalt vajdusele sisse koolitajaid juhul, kui õpetajaskond tunneb puudust mõne erialaspetsialisti nõuande järele.
Lisaks korrapärsatele koolitusetele on igal koolipere liikmel võmalus käia vähemalt kolmel korral aastas supervisioonis. Supervisioon on töönõustamine, mille käigus saab superviseeritav uurida ja kaardistada tööalaseid teemasid, tööalaseid suhteid, näha oma tugevusi ja toetusvaldkondi. Korrapärane supervisioon aitab ennetada õpetaja tööstressi.
Vastavalt vajadusele toimuvad koolis ka grupisupervisioonid. Grupisupervisiooni eesmärk on lahendada mõnd õpetajate ühist küsimust või pakkuda tuge mõne õpetaja probleemi korral.
Õpetjate töökoosolekud toimuvad iganädalaselt. Need kohtumised on kohaks, kus arutatakse jooksvaid küsimusi ning tehakse eeloleva nädala plaane.
Uutele, tööle asuvatele õpetajatele määratakse Gaia Koolis mentor. Mentorlus võimaldab uut töötajat toetada läbi usaldussuhte loomise, kuulamise ja jõustava tagasisiside andmise.
Õpetaja ja juhtkonna arenguvestlused toimuvad vähemalt ühel korral õppeaasta jooksul. Alustava õpetajaga ka katseaja lõpus.
Lisaks viib Gaia Kool iga-aastaselt läbi koolituskursust „Meie aja teadlik õpetaja“. Kursus on avatud kõigile teemast huvitatud õpetajatele, kindlasti on Gaia Kooli uued õpetajad oodatud selles osalema. Kursus kestab ühe aasta ning toimub seitsme 3-päevase moodulina.
Kursus on ka väärtuslikuks personaliotsingu kohaks. Gaia Kool on igalt senitoimunud kursuselt leidnud kooli uusi õpetajaid.
Tagamaks koolituste, mentorluse ja supervisioonide sujuva toimimise kogu kooliaasta vältel, on koolis tööl osalise koormusega superviisor-nõustaja.

 

1.14. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

Kooli õppekava arendamisel ja uuendamisel on oluline pidev õpilaste õpihuvi hoidmine, kaasaegsete õpikäsituste rakendamise tagamine, elukeskse ja innovatiivse õppeprotsessi kujundamine, ühiskonnas toimivate muutustega arvestamine.
Õppekava koostamisel osalevad kõik õpetajad. Õppekava täitmist jälgib iga aineõpetaja oma aine lõikes ja see peegeldub töökavas. Kooli juhtkond koostöös õpetajatega jälgib ainekavade sobivust ning vajadusel algatab nende uuendamise või täiendamise. Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks, täiendamiseks kooli hoolekogule ja nõukogule.

Styling Reset settings
Demo Site
Layout Style
Colors
  • Base 1
  • Base 2
  • BG color
Background
Fonts (630+ fonts available in admin panel)